Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-921

1-20-921 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Katrin Kiviselga süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Pärnu Maakohtu 10.05.2017 otsusega kehalise väärkohtlemise eest, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isikuks, lõi 05.03.2019 kella 19.00 – 19.30 vahelisel ajal aadressil X, Pärnu oma elukaaslast X ühel korral põlvega näkku ning seejärel vähemalt 10-l korral rusikatega pea piirkonda, põhjustades oma tegevusega X füüsilist valu ning tervisekahjustused – vasakul kõrval ja kõrva taga pindmised veritsevad haavad ning huulel veritseva marrastuse. Seega Katrin Kiviselg, teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt ning lähi- või sõltuvussuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Katrin Kiviselja süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse karistust Pärnu Maakohtu 10.05.2017 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning mõistakse liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse vangistus 1 aasta – 360 tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määratakse 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatakse Katrin Kiviselga järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katrin Kiviselg tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab Katrin Kiviselja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole.

1-20-921 Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele asitõenditega toimida järgmiselt: Pakend nr 1 – DVD-plaat, millel on 25.03.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisa (häirekeskuse kõne) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Pakend nr 2 – CD-plaat, millel on 20.11.2019 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb kriminaalasja menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, määratud kaitsja tasu 124,80 eurot, menetluskulud kokku on 1000,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskulud 1000,80 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks 83,40 eurot. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.