Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-20-240/10
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg: 17.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 708

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-240

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.veebruaril 2020.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-240

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2020.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Marek Jair (isikukood 37702170288, eluk. XXX) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Marek Jairi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2020 otsusega mõisteti Marek Jair kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 440 tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marek Jair kohustatud järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Marek Jairil kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

4.Apellatsiooni, mille on esitanud Marek Jair ei ole viidatud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Marek Jair viitab asjaolule, et kokkuleppe sõlmimisel ei ole ta väljendanud oma tõelist tahet (vaba tahte puudumine), millise vaidlustamine on võimalik seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kriminaalasjas on Marek Jairi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 13. jaanuaril 2020.a (tl 99-100). Marek Jair kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 100). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu, kuriteo kvalifikatsiooni kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, s.h lõplikku liitkaristust. Materjalidest ei tulene, et Marek Jairi poolt kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe ning ta polnud võimeline hindama või arusaama kokkuleppe allkirjastamise tähendusest. Ka ei ole alust väita, et Marek Jairi poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oli kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või et Marek Jair oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Marek Jair on oma tahet väljendanud selgelt ning kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta tunnistab end süüdi, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (tl 104) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning süüdistatava väide, et tal puudus kokkuleppe sõlmimisel vaba tahe, on ainetu. Lisaks on Marek Jair jätnud tähelepanuta asjaolu, et sõlmitud kokkuleppest on võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 31-1-81-11 p 27 tooduga.