Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-5011/96
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Kuulutamise aeg: 06.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 22 290

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-18-5011/111Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EESTI XRIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-5011 (16221000080)

Kohtunik

Julia Vernikova

Kohtuistungisekretär

Raivo Seppo

Kriminaalasi

X X (X) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi; Z Z süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2,3-§ 22 lg 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi; C Z süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2,3-§ 22 lg 3 järgi ja KVA X OÜ süüdistuses KarS § 201 lg 3-§ 22 lg 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

X X, isikukood: c; elukoht: xxx; kodakondsus: EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: puudub, pensionär; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2016– 09.12.2016

Kaitsja

E Simson

Süüdistatav

Z Z, isikukood: c; elukoht: x; kodakondsus: EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; töökoht:x; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2016-08.12.2016

Kaitsja

X Sikut

Süüdistatav

C Z, isikukood: c; elukoht: x; kodakondsus: EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: x; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja

X Sikut

Süüdistatav

KVA X OÜ, registrikood: c; asukoht: x; esindaja: C Z; karistatus: puudub

Kaitsja

X Sikut

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod

X Xa süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna pani toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses. Vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 lg 1 on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või xkutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. SA Tallinna X (X, äriregistri kood x) on avalikes huvides asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mille asutaja on Tallinna linn. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 24 ja § 35 lg 3 on volikogu pädevuses valla või linna poolt sihtasutuse asutamine, lõpetamine, põhikirja kinnitamine ja muutmine ning asutaja õigusi teostab valla- või linnavalitsus. SA Tallinna X põhikirja p 3.1 kohaselt moodustavad sihtasutuse tööks ja programmide elluviimiseks vajaliku vara ja vahendid teiste hulgas Tallinna linna eelarvest sihtasutusele eraldatavad vahendid. Vastavalt sihtasutuse majandusaasta aruannetele moodustas 2013.aastal toetus Tallinna linnalt sihtasutusele 3 014 950 eurot, 2014.a 3 380 000 eurot ja 2015.a 3 430 000 eurot, 2016.a 3 563 500 eurot. Lisaks sellele omab SA Tallinna X ringhäälingu luba, mis eeldab mitmekesise programmi edastamist, kus on kesksel kohal Tallinna linnaelu kajastavad uudised ja muud teemakohased saated. X X töötas ajavahemikul 07.09.2012-09.12.2016 (07.09.2012 ja 07.09.2015) juhatuse liikme ametilepingud) SA Tallinna X juhatuse liikmena. Teine juhatuse liige oli alates septembrist 2012 X X ja alates septembrist 2015 X X. Sihtasutuste seaduse § 17 lg 1 ja SA Tallinna X põhikirja p 4.3.1 kohaselt juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Vastavalt SA Tallinna X põhikirjale on juhatuse ülesanded järgnevad: 1) käsutab sihtasutuse vara ja rahalisi vahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks; 2) täidab nõukogu seaduslikke otsuseid ning vastutab sihtasutuse arengu ja töö edukuse eest; 3) koostab sihtasutuse kalendriaasta tööplaani, valmistab ette nõukogu koosoleku materjalid ja korraldab nõukogu koosoleku protokolli kättetoimetamise nõukogu liikmetele; 4) viib ellu nõukogu kinnitatud, sihtasutuse tegevusega seonduvad programmid ja projektid;

Nende tehingute toimumise kindlustamiseks andis X X mitmetel juhtudel korraldusi Z Zle, millal tuli teha ülekandeid KVA X OÜ-lt V OÜ-le ja mis ajal, mille eest tuli esitada arveid SAle Tallinna X. KVA X näilikud arved jõudsid X X instrueerimisel läbi Z Z tegevuse SA Tallinna X finantsjuhi X Xi kätte. Ilma X X juhendamiseta ja korralduste andmisteta ei oleks olnud võimalik sellist tegutsemisviisi kasutada, mille tulemusena jõudsid rahalised vahendid SA-st Tallinna X läbi KVA X OÜ V OÜ-sse. KVA X OÜ-l puudus tegelikult võimekus ja kompetents toota saateid „X“ ja „X X Xi“. Samuti ei toimunud KVA X OÜ poolt alltöövõttu V OÜ-st saadete tootmiseks. Kokkuxeliselt X Xga koostas Z Z nii KVA X OÜ arved kui ka V OÜ nimelt vastuarved. SA Tallinna X tegi ülakandeid KVA X OÜ-le kogusummas 230 760 eurot, millest 215 596,36 eurot kandis Z Z edasi V OÜ-le. X X oli seotud tehingute tegemise ajal, st ajavahemikul 2013-2016 saadetega „X“ ja „X X Xi“ läbi selle, et esimese saate puhul on saatejuhiks X X enda abikaasa X-X X ja teise saate puhul on X X saate produtsendiks. Nende kahe saate tegemisel kasutati ka SA Tallinna X ruume, seadmeid ja operaatoreid. X X tegi V OÜ kaudu produtsenditööd, olles samal ajal SA Tallinna X juhatuse liige. Juhatus liikme X X pädevuses oli muuhulgas X programmi planeerimine ja kujundamine ning saadete ostmine teistelt tootjatelt ja autoritelt. Seoses saadete „X“ ja „X X Xi“ tegemisega kulus V OÜ-l ja KVA X OÜ-l rahalisi vahendeid summas vähemalt 28 726,59 eurot. Kokkuxeliselt X X ja Z Z vahel kandis KVA X OÜ eelpool nimetatud summast ainult väikses mahus kulutused, st 5439,29 eurot. Kuivõrd SA Tallinna X vara omastamisel KVA X OÜ võltsarvete alusel mingisugust teenust ei osutanud ega tegevusi ei korraldanud pööras X X korduvalt 2013-2016 ebaseaduslikult KVA X OÜ esindaja Z Z kaasabil näilike tehingutega vara KVA X OÜ ja V OÜ kasuks, millest viimase puhul sai X X osaliselt isikliku kasu kulutuste tegemisel äriühingu vahenditest. KVA X OÜ-lt saadud kuritegelike rahaliste vahendite arvelt on kasutatud V OÜ poolt ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel X X ja/või temaga seotud eraisikute huvides kokku 54 571,09 eurot. Koguvahenditest, so 230 760 eurost kandis V OÜ kahe saate tegemisel tegelikult kulu erinevatele osapooltele kokku summas vähemalt 23 287,30 eurot. Ülejäänud KVA X OÜ-lt edasi kantud rahast on V OÜ-s ära kulutatud. Vastavalt KarS § 121 p 2 on suur ulatus süüteo ulatus, mis on ületab 40 000 eurot. V OÜ nimelt tehingute tegemisel oleks pidanud esitama arveid tasumiseks otse SA-le Tallinna X, juhul, kui äriühingu teenused olid saadete tegemisel vajalikud, arvestades riigihangete seadusest tulenevate nõuetega või sihtasutuse nõukogu nõusolekuga koos tehingu andmise volitusega, kui juhatuse liige ei saanud ise sellist otsust langetada arvestades toimingupiirangu järgmise kohustust. Vaatamata sellele kasutas juhatuse liige X X oma tegevuse varjamiseks tahtlikult puhvrina KVA X OÜ-d, saades KVA X OÜ juhatuse liikme C Zlt, raamatupidaja Z Zlt ja SA Tallinna Xi teise juhatuse liikme X Xelt kaasabi kuriteo toimepanemiseks, omastades seeläbi SA Tallinna X vara kolmandate isikute ehk juriidiliste isikute KVA X OÜ, V OÜ ja iseenda kasuks. X X ebaseadusliku tegevuse tõttu pidi SA Tallinna X saadete „X“ ja „X X Xi“ tootmisel ja eetrisse andmisel kandma täiendavat lisakulu, sest vastavalt X X ja Z Z vahelisele kokkuxele jäi osa näilike tehingute kaudu saadud rahast KVA X OÜ-le.

V OÜ nimelt tehingute tegemisel oleks pidanud esitama arveid tasumiseks otse SA-le Tallinna X, juhul, kui äriühingu teenused olid saadete tegemisel vajalikud, arvestades riigihangete seadusest tulenevate nõuetega või sihtasutuse nõukogu nõusolekuga koos tehingu andmise volitusega, kui juhatuse liige ei saanud ise sellist otsust langetada arvestades toimingupiirangu järgmise kohustust. Vaatamata sellele kasutas juhatuse liige X X oma tegevuse varjamiseks tahtlikult puhvrina KVA X OÜ-d, saades KVA X OÜ juhatuse liikme C Zlt, raamatupidaja Z Zlt ja SA Tallinna Xi teise juhatuse liikme X Xelt kaasabi kuriteo toimepanemiseks, omastades seeläbi SA Tallinna X vara kolmandate isikute ehk juriidiliste isikute KVA X OÜ, V OÜ ja iseenda kasuks. X X ebaseadusliku tegevuse tõttu pidi SA Tallinna X saadete „X“ ja „X X Xi“ tootmisel ja eetrisse andmisel kandma täiendavat lisakulu, sest vastavalt X X ja Z Z vahelisele kokkuxele jäi osa näilike tehingute kaudu saadud rahast KVA X OÜ-le. Vastavalt KarS § 22 lg 3 on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. C Z osutas KVA X juhatuse ainuliikmena füüsilist ja vaimset kaasabi X X õigusvastasele teole, mis väljendus KVA X OÜ nimelt näilike tootmislepingute sõlmimisel SA Tallinna X juhatuse liikmega X X ja KVA X OÜ nimelt võltsarvete koostamises ja esitamises SA-le Tallinna X ning rahaliste ülekannete aktsepteerimises KVA X OÜ-st V OÜ-le. Ühtlasi võimaldas C Z enda tegevusega varjata SA Tallinna X juhatuse liikme X X majanduslike huvisid nende tehingute juures, sest näilikult osutas teenust KVA X OÜ. Kannatanu SA Tallina X on tekitatud kahju osas esitanud tsiviilhagi 223 800 eurot (kd 17 tl 1417) solidaarselt X X, C Z ja KVA X OÜ vastu. Tuvastatud kahju summa on 202 033 eurot 41 senti. Seega osutas C Z tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi X X poolt ametiisikuna toimepandud temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisele suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 2 p 2, 3 järgi. Juriidilist isikut KVA X OÜ (äriregistri kood c) süüdistatakse selles, et tema osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi X X poolt ametiisikuna toimepandud temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisele suures ulatuses. (ametiisiku ja ametiseisundi mõiste on X X süüdistise tekstis) SA Tallinna X juhatuse liikme X X teadmisel ja juhtimisel toimusid SA Tallinna X ja KVA X OÜ (äriregistri kood c) vahel ajavahemikul 2013-2016 järgmised rahalised tehingud: Kuupäev

54 571,09 eurot. Koguvahenditest, so 230 760 eurost kandis V OÜ kahe saate tegemisel tegelikult kulu erinevatele osapooltele kokku summas vähemalt 23 287,30 eurot. Ülejäänud KVA X OÜ-lt edasi kantud rahast on V OÜ-s ära kulutatud. Vastavalt KarS § 121 p 2 on suur ulatus süüteo ulatus, mis on ületab 40 000 eurot. V OÜ nimelt tehingute tegemisel oleks pidanud esitama arveid tasumiseks otse SA-le Tallinna X, juhul, kui äriühingu teenused olid saadete tegemisel vajalikud, arvestades riigihangete seadusest tulenevate nõuetega või sihtasutuse nõukogu nõusolekuga koos tehingu andmise volitusega, kui juhatuse liige ei saanud ise sellist otsust langetada arvestades toimingupiirangu järgmise kohustust. Vaatamata sellele kasutas juhatuse liige X X oma tegevuse varjamiseks tahtlikult puhvrina KVA X OÜ-d, saades KVA X OÜ juhatuse liikme C Zlt, raamatupidaja Z Zlt ja SA Tallinna Xi teise juhatuse liikme X Xelt kaasabi kuriteo toimepanemiseks, omastades seeläbi SA Tallinna X vara kolmandate isikute ehk juriidiliste isikute KVA X OÜ, V OÜ ja iseenda kasuks. X X ebaseadusliku tegevuse tõttu pidi SA Tallinna X saadete „X“ ja „X X Xi“ tootmisel ja eetrisse andmisel kandma täiendavat lisakulu, sest vastavalt X X ja Z Z vahelisele kokkuxele jäi osa näilike tehingute kaudu saadud rahast KVA X OÜ-le. Vastavalt KarS § 22 lg 3 on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Vastavalt KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KVA X OÜ osutas läbi oma ainuosaniku C Z ja raamatupidaja Z Z füüsilist ja ainelist kaasabi X X õigusvastasele teole, mis väljendus KVA X OÜ esindaja ja ainuosaniku C Z poolt SA Tallinna X näilike tootmislepingute sõlmimisega. KVA X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige C Z lõi tahtlikult ettekujutuse, nagu KVA X OÜ osutaks reaalselt teenust või korraldaks tegevusi, aga tegelik äriühingu eesmärk oli raha edasi liigutada varjatult X X kontrolli all olevasse äriühingusse V OÜ-sse. KVA X OÜ juhatuse liikme C Z tegevus võimaldas äriühingul saada SA Tallinna X varalistest vahenditest käivet ja kasumit. KVA X OÜ pangakontole nr X laekusid SA-lt Tallinna X rahalised vahendid, mis moodustasid valdava osa äriühingu kogulaekumisest. Lisaks sellele tagas KVA X OÜ nende tehingute pealt käibemaksukohustuslase numbri säilimise ja aktiivse majandustegevuse. Seega tegutses juhatuse liige C Z juriidilise isiku KVA X OÜ huvides. Kannatanu SA Tallina X on tekitatud kahju osas esitanud tsiviilhagi 223 800 eurot (kd 17 tl 1417) solidaarselt X X, C Z ja KVA X OÜ vastu. Tuvastatud kahju summa on 202 033 eurot 41 senti. Seega osutas juriidiline isik KVA X OÜ läbi oma juhatuse liikme ja ainuosaniku C Z tegevuse tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi X X poolt ametiisikuna toimepandud temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisele suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 2 p 2, 3 järgi.

tootmiseks. KVA X OÜ arvete alusel osutati näilikult teenuseid seoses kahe saatega „X“ ja „X X Xi“ ja loodi näilik olukord majandustehingute toimumisest KVA X OÜ-s. Tegelikkuses oli nende arvete tegelik eesmärk liigutada raha edasi varjatult X X kontrolli all olevasse äriühingusse V OÜ. X X Tallinna TV juhatuse liikmena pidi täitma oma ülesandeid, juhindudes SA Tallinna X põhikirjast, töökorrast ja ametijuhendist, kasutades sh rahalisi vahendeid sihtasutusele kasulikult ning majanduslikult otstarbekalt. Samas teadis ta toimingupiirangu keeldu ning samuti seda, et nõukogu keelas talle müüa Tallinna TV-le saateid läbi V OÜ, kuid tegi valiku, et ta ei müü litsentsi Tallinna TV-le ega hakka tegema saateid oma palganumbri eest. Tallinna TV ja KVA X OÜ vahel sõlmitud tootmislepingud ei olnud Tallinna TV-le kasulikud ning olid koostatud selleks, et X X saaks varjatult isiklikku kasu Tallinna TV arvelt. Saadete tegemisel kasutati Tallinna TV operaatorite ja monteerijate teenust, kasutati Tallinna TV ruume ja tehnikat. Seega oleks Tallinna TV olnud võimeline ka ise saateid tootma ning ei oleks pidanud saateid sisse ostma. Seoses saadete „X“ ja „X X Xi“ tegemisega kulus V OÜ-l ja KVA X OÜ-l rahalisi vahendeid kokku 28 726.59 eurot, sellest summast kandis KVA X OÜ ainult väikeses mahus kulutusi, s.o 5 439,29 eurot. Seega pööras X X ajavahemikul 2013-2016 ebaseaduslikult KVA X OÜ juhatuse liikme C Z ja raamatupidaja Z Z kaasabil näilike tehingutega vara KVA X OÜ ja V OÜ kasuks, millest viimase puhul sai X X osaliselt isiklikku kasu kulutuste tegemisel äriühingu vahenditest. Kõigist Tallinna TV-lt saadud rahalistest vahenditest – 230 760 eurot – kandis V OÜ kahe saatesarja tegemisel tegelikult kulu 23 287,30 eurot, ülejäänud KVA X OÜ-lt edasi kantud rahast on V OÜ ära kulutanud. Süüdistatavate ebaseadusliku tegevuse tõttu pidi SA Tallinna TV kahe saate tootmisel ja eetrisse andmisel kandma täiendavalt lisakulu. Kannatanu – Tallinna TV – esindaja asus seisukohale, et prokuratuuri poolt esitatud süüdistus leidis menetluse käigus tõendamist ja tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad täies ulatuses süüteokoosseisu asjaoludega, nimelt X X ülesanne Tallinna TV juhatuse liikmena oli mh Tallinna TV-le võimalikult kasulikul viisil planeerida saateprogrammid – kas osta saateid kolmandatelt isikutelt või toota Tallinna TV poolt neid ise. Enne, kui X X valiti 2012.aastal juhatuse liikmeks tootis ta Tallinna TV ja V OÜ vahel 2012.aastal sõlmitud lepingute alusel saateid „X X Xi“ ja „X“. Peale Tallinna TV juhatuse liikmeks saamist muutus X X ametiisikuks KarS § 288 lg 1 tähenduses. Seoses ametiisiku staatuse omandamisega laienesid X X suhtes lisaks tema juhatuse liikme kohustustele ka ametiseisundi korruptsioonivastase seaduse § 2 lg-st 2 tulenev toimingupiirangu rikkumise keeld ja vastavalt sihtasutuste seaduse § 18 lg-st 4 tulenevale ei saanud ta astuda Tallinna TV nimel tehingusse iseendaga. Eelnevast tulenevalt oli X X seoses saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmise ja eetrisse andmise korraldamisel kohustatud 1) juhatuse liikmena tegema seda Tallinna TV vahendite ja kuludega Tallinna TV-le varaliselt võimalikult kasulikul moel ja 2) ametiisikuna oli tal seoses saadete tootmise ja eetrisse andmisega keelatud astuda Tallinna TV nimel tehingusse kas kaudselt või otseselt iseendaga või suunata teiste Tallinna TV juhatuse liikmete esindusel Tallinna TV-d astuma tehingusse X Xga. X X kasutas KVA X OÜ, C Z ja Z Z kaasabi selleks, et varjata saadete tootmisel X X ja Tallinna TV vahelist otsest huvide konflikti ja toimingupiirangu rikkumist. KVA X OÜ ei tootnud tema ja Tallinna TV vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid saateid ja ei omanud kunagi ka kavatsust neid saateid toota, tal polnud selleks vastavat personali ega tehnikat. Saateid tootis varjatult Tallinna TV vahendeid kasutades tegelikkuses X X. KVA X OÜ esitas Tallinna TV-le fiktiivsed arved, milliste alusel on Tallinna TV tasunud 230 760 eurot. Kuludokumentidest nähtuvalt on reaalselt kulutusi seoses saadete tootmisega kantud KVA X OÜ poolt summas 5439,29 eurot ja V OÜ poolt summas 23 287,30

eurot. Arvestades asjaolu, et X X oi Tallinna TV juhatuse liikmena ametiisik, selle protsessi läbiviimisega on X X rikkunud tema suhtes kehtinud toimingupiirangut. Toimingupiirangu rikkumise tulemusel (Sihtasutuste seaduse § 18 lg 4) on X X poolt varjatult iseendaga tehingusse astumine õigustühine, seega on Tallinna TV ja KVA X OÜ vahel sõlmitud tootmislepingud õigustühised. Sellest tulenevalt on õigustühised ka lepingute alusel toimunud varakäsutused. Kannatanule Tallinna TV-le on tekitatud kahju, mille õiguslikuks aluseks on: 1) varaline kahju on tingitud X X suhtes tema ametilepingust tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, mille tulemusena on Tallinna TV kannatanud VÕS 128 lg 3 mõistes otsest varalist kahju; 2) tegu on toimingupiirangu rikkumisest tulenevalt õigustühiste lepingute alusel toimunud varakäsutuste tulemusena tekkinud alusetu rikastumisega, mis tuleb tagastada VÕS 1028 lg 1 alusel; 3) on tegu õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Saadete tootmisega seotud otsesed kulud olid tuvastatud üksnes summas 28 726,59 eurot ning 202 033,41 euro ulatuses on toimunud varakäsutused toimingupiirangut rikkuvate ja sellest tulenevalt õigustühiste lepingute alusel, mistõttu on Tallinna TV kannatanud otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes summas 202 033,41 eurot. Süüdistatava X X kaitsja asus kohtuvaidlustes järgmisele seisukohale: X Xle etteheidetav kuriteokoosseis – omastamine – ei ole täidetud. Omastamine eeldab valduses oleva vara ebaseaduslikku enda kasuks pööramist. Taolist asjaolu ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud. Omastamisest ei saa rääkida juba põhjusel, et kõik need telesaated, mille kohta on koostatud vastavad arved ja lepingud, olid SA-le Tallinna TV toodetud ja ka eetris esitatud. Saateid toodeti ka enne X X juhatuse liikmeks saamist ning KVA X OÜ kaasamine tulenes vajadusest vältida huvide konflikti. Äärmisel juhul saaks rääkida KarS § 300 1 lg 1 nimetatud toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisust, kuid sellist süüdistust ei ole esitatud. Süüdistatava tegevuses omastamise tunnuste puudumise kasuks räägib asjaolu, et Tallina TVle ei ole saadete tegemisega kahju tekitatud. Tallinna TV ei ole kahjusummat absoluutselt põhjendanud. Kohtulikul uurimisel selgus, et saated tehti V OÜ-le, mitte Tallinna TV-le kuuluva tehnikaga ning vastavalt lepingutele oli nende tasumise eest tekkinud kohustus SA-l Tallinna TV. V OÜ-le kuuluvate kaamerate failide metaandmetest selgus, et just nende kaameratega salvestati saateid. Saadete tootmiseks kasutatud ruumide rentimise eest on tasutud Tallinna Linnakantseleile, mis nähtub V OÜ pangakonto väljavõtetest. KVA X OÜ oli peatöövõtja ja tellis saadete tootmise V OÜ-lt, need toodeti V OÜ-le kuuluva tehnikaga sama summa eest, mis aasta varem ning summa oli tunduvalt väiksem kui mõned muud Tallinna TV poolt tellitud saated. Tallinna TV nõukogu ei ole kunagi keelanud saadete „X X Xi“ ja „X“ tegemist, seda küsimust ei ole seal isegi arutatud. Seda, et alates 2013. aasta sügisest hakkas lepinguliselt tootma saateid KVA X OÜ, teadsid nii juhatuse tolzegsed ja hilisemad liikmed kui ka nõukogu esimees D D ja finantsjuht X X. Saateid ei saanud toota Tallinna TV ise, kuivõrd telesaadete autoriõigus kuulus X Xle, kusjuures juhatuse liikme ametileping nägi ette, et juhatuse liikmele ei saa kuuluda ühegi telesaate autoriõigused, mida Tallinna TV toodab. X X nõustus 2012. aastal Tallinna TV juhatusse tulema vaid juhul, kui ta saab jätkata saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmist, mis toimuski 2012.-2013. aastal. Saadete tootmisel tegid X X ise ja koos oma abikaasaga autori, produtsendi, toimetaja, režissööri, saatejuhi, grimeerija, autojuhi, operaatori ja monteerija tööd, lisaks sellele kasutati saadete „X“ võtetele sõitmiseks V OÜ-le kuuluvaid sõidukeid. Oluline omastamise koosseisu välistav asjaolu on see, et kõik lepingulised tööd ehk saated said valmis ja olid tehtud, nende hind oli korrektne ja ei olnud üxisutatud. Tsiviilhagisse puutuvalt märkis X X kaitsja, et Tallinna TV esitas hagi eeluurimise survel, kuna vastasel juhul oleks süüdistuse all nõukogu.

Süüdistatavate C Z, Z Z ja KVA X OÜ kaitsja leidis, et omastamise koosseisu ei saa tema kaitsealustele omistada, kui millestki saab rääkida, siis võib olla tegemist toimingupiirangu rikkumisega. Mõlemad saated „X X Xi“ ja „X“ olid T. X saated, tal olid autoriõigused. Tootmislepingud pärast X X Tallinna TV juhatuse liikmeks saamist sõlmis KVA X OÜ-ga M. X. Tema kinnitas, et X X pole teda sundinud seda lepingut allkirjastama. Vaidlust pole, et kõik saated toimusid. Saadete tootmishind, millest väidetavalt on tsiviilhagi kokku pandud, tekitas pigem kasu. Saated toimusid sama hinnaga, pigem madalamaga kui mõni teine saade. Kahju võib tekkida siis, kui töö on reaalselt jäetud tegemata. Millest koosneb Tallinna TV poolt esitatud nõue, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Tunnistaja X selgitas, et tsiviilhagi esitati kartuses, et kui seda ei esitata, võidakse seda temalt nõuda. Tallinna TV-ga sõlmitud tootmislepingud lubasid kasutada Tallinna TV ruume. Kordagi ei ole arutatud Tallinna TV nõukogus, kas saateid sellisel kujul teha võib või ei. Tallinna TV juhtkond oli huvitatud, et saade toimiks. Ei ole keelatud olla peatööettevõtja, omamata selleks vahendeid, tööjõudu nagu paljud ettevõtted, eriti ehituses, seda praktiseerivad. Ei ole vaidlust, et L. Z oli T. X hea tuttav, kuid arved, mis ta tegi, ei olnud võltsitud, vaid tehtud töö eest, arved saadeti X Xile, kes oleks pidanud kontrollima, mis saated need on. Kohtulikul uurimisel rääkisid tunnistajad mingist auditist, mida vahepeal tehti, kahju oli seal tuvastatud 17 000 euro ulatuses, aga keegi seda näinud ei ole. Perekond Z rahalised vahendid on teenitud pika elu jooksul. Z Z ema hoidis oma sääste tütre juures seifis, selles pole midagi imelikku. Ei ole tõendatud, et perekond Z oleks saanud väidetava omastamise käigus tasu või raha saadete tootmise või vahendamise eest Xlt või kelleltki teiselt. Süüdistatav X X ei tunnistanud ennast süüdi esitatud süüdistuses ja andis järgmisi ütlusi. Ta on Tallinna Xiga (edaspidi Tallinna TV) olnud seotud 2010. aastast, kui teda kaasati linnavalitsuse poolt ettevalmistavasse komisjoni, mille ülesanne oli luua Tallinna TV-le kontseptsioon. Telesaateid „X X Xi“ ja „X“ hakkas ta tootma 2011.aastast, mille kohta sõlmiti V OÜ ja Tallinna TV vahel lepingud, millele Tallinna TV poolt kirjutasid alla tolzegsed juhatuse liikmed S ja S. 2012. aasta septembris võitis ta konkursi ning Tallinna Xi nõukogu määras teda juhatuse liikmeks, üheks tingimuseks juhatusse asudes oli võimalus saadete tegemisega jätkata ka edaspidi. Nõukogu andis loa V OÜ-le toota saateid kuni 2013. aasta juunini. 2013.aastal aga ei olnud nõukogu esimees D D nõus jätkama saadete tootmislepingu sõlmimist V OÜ-ga, süüdistatava arvates poliitilistel kaalutlustel, kuivõrd Tallinna TV-l ei olnud võimalik mõjutada saadete sisu, kui need oleksid jätkunud X X tootmisel. Pärast V OÜ ja Tallinna TV vahel sõlmitud lepingute lõppemist sõlmiti nende kahe saate tootmiseks leping KVA X OÜ-ga, kes oli peatöövõtja ja V OÜ alltöövõtja. Tallinna TV poolt kirjutas lepingutele alla X X, kes informeeris sellest ka nõukogu. Nii „X X Xi“ kui „X“ on autoriõigusega kaitstud teosed, X X on mõlema saate osas autoriõiguse ainuomanik. X X kinnitas X Xle, et saateid on vaja, nõukogu esimehe näol on teadlik, et lepingupartneriks saab KVA X, kuid saadete tegemisega jätkab V OÜ. Juhul, kui A.D oleks öelnud, et saateid selliselt ei saa toota, siis seda ei oleks tehtud. Puutuvalt esitatud tsiviilhagisse asus süüdistatav seisukohale, et Tallinna TV-l ei ole seoses saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmisega kahju tekkinud. „X X Xi“ ühe saate tegemise hind oli lepingujärgselt 1500 eurot. V OÜ ostis enda vahendite arvelt graafikat, kujunduselemente, kasutas filmimiseks oma tehnikat. Aastatega ei ole hind muutunud, välja arvatud asjaolu, et 2015.aasta sügisest hakkasid saate „X X Xi“ võtted toimuma Tallinna TV pressikeskuse ruumis. Saatest võttis alati osa V OÜ palgatud operaator I I ja Tallinna TV poolt kaks operaatorit, kelle töö hind oli 10 eurot ja kes võtsid osa saate salvestamisest ca 1,5 tundi. Saate „X“ tegemise

Süüdistuses heidetakse X Xle ette seda, et tema ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses ja olles kohustatud vastavalt sihtasutuse põhikirjale täitma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olema sihtasutusele lojaalne, lõi KVA X OÜ kaasamisega näiliku olukorra majandustehingute toimumisest sellega, et KVA X OÜ C Z isikus sõlmis Tallinna TVga fiktiivsed tootmislepingud saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmiseks, mis andsid KVA X OÜ-le aluse esitada Tallinna TV-le võltsarved. Sellise tegevuse läbi varjas juhatuse liige X X enda majanduslikku huvi tehingute taga ja kindlustas Tallinna TV rahaliste vahendite liikumise lepingute kehtivuse perioodil KVA X OÜ-sse eesmärgiga sealt edasi vahendeid liigutada enda kontrolli all olevasse V OÜ-sse. Kokku oli perioodil 23.09.2013 – 21.11.2016 KVA X OÜ poolt esitatud arvete alusel makstud Tallinna TV poolt 230 760 eurot. Kuna KVA X OÜ mingisugust teenust ei osutanud ega ei korraldanud tegevusi, pööras X X korduvalt 2013-2016 ebaseaduslikult KVA X OÜ esindaja Z Z kaasabil näilike tehingutega Tallinna TV vara KVA X OÜ ja V OÜ kasuks, millest viimase puhul sai X X osaliselt isiklikku kasu kulutuste tegemisel äriühingu vahenditest. Osundatud süüdistuse osas sisalduv etteheide X Xle seisneb sisuliselt selles, et tema ametiisikuna ei tohtinud sõlmida Tallinna TV-ga, mille juhatuse liige ta ise samal perioodil oli, kasutades n.ö puhverettevõttena KVA X OÜ-d, tootmislepinguid enda kontrolli all oleva äriühinguga V OÜ ehk ise endaga. Kohtuvaidlustes viitas prokurör sihtasutuste seaduse § 18 lg-le 4, mille kohaselt on sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. Sellest järeldatakse, et KVA X OÜ ja Tallinna TV vahel sõlmitud tootmislepingud on tegelikkuses õigustühised. Saades sellest aru mitte üksnes grammatiliselt, vaid ka pidades silmas vajadust anda süüdistatavate käitumisele kirjeldatud faktiliste asjaolude pinnalt karistusõiguslikku hinnangut, järeldab kohus, et tegutsedes Tallinna TV juhatuse liikme ametilepingust tulenevaid kohustusi rikkudes, on X X omastanud Tallinna TV-le kuuluva vara võltsarvete alusel väljamakstud summa ulatuses, s.o 230 760 euro ulatuses. Kuid jätkates faktiliste asjaolude kajastamist edasi, heidetakse X Xle järgnevalt seda, et olles seotud ajavahemikul 2013-2016 saadetega „X X Xi“ ja „X“ ning olles ühtlasi Tallinna TV juhatuse liige, kasutas ta nende kahe saate tegemisel Tallinna TV ruume, seadmeid ja operaatorite teenuseid, mistõttu kulus V OÜ-l seoses saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmisega vaid 23 287,30 eurot ning KVA X OÜ-l 5 439,29 eurot, seega on X X C ja Z Z kaasaaitamisel pannud toime Tallinna TV-le kuuluva vara omastamise summas 202 033,41 eurot (230 760 – 23 287,30 – 5 439,29). Sellest on õigustatud teha järeldus, et X X käitumise ebaseaduslikkus seisnes mitte saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmises selle asjaolu terviktähenduses, vaid üksnes selles osas, et saadete tootmisel kasutati Tallinna TV-kuuluvat vara. Kohus märgib, et sellega lükkab prokuratuur ümber enda varasema süüdistatavale tehtud etteheite, et ta Tallinna TV juhatuse liikmena ei oleks tohtinud algusest peale osaleda saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmisprotsessis ja sellega läheb prokuratuur iseendaga vastuollu. Kohus juhib tähexnu, et KarS §-s 201 sätestatud objektiivse koosseisu moodustab usaldatud või valduses oleva kannatanu vara enda või kolmanda isiku kasuks mitte mis iganes pööramist, vaid võtmesõnadeks on siinjuures ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Vaagides süüdistuses sisalduvat süüdistatavate tegevuse kirjeldust, jääb arusaamatuks, millist konkreetset süüdistatavate käitumist peab prokuratuur silmas, heites neile ette Tallinna TV-le kuuluva vara ebaseaduslikku enda või kolmanda isiku kasuks pööramist.

9) moodustab vajaduse korral enda juurde toimkondi ja komisjone eri valdkondade tegevuse korraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli X X SA Tallinna X juhatuse liikmena KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik, omades ametiseisundit, kelle pädevuses oli juhtida, esindada eraõiguslikku juriidilist isikut, käsutada sihtasutuse rahalisi vahendeid, st ta täidab juhatuses olles juhtimis-, esinduskui ka varalisi väärtusi korraldavaid ülesandeid. Nende ülesannete raames on X X pädevuses olnud alates juhatuse liikmeks saamisest sihtasutuse igapäevase majandustegevuse käigus vastu võtta erinevaid otsuseid ja teha toiminguid. Vastavalt sihtasutuse põhikirjale peab juhatuse liige oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema sihtasutusele lojaalne. X Xga 07.09.2012 sõlmitud SA Tallinna TV juhatuse liikme ametilepingu kohaselt (13. köide tl 34-43) kuulusid tema kohustuste hulka muu hulgas kohustus anda oma tegevusest aru nõukogule (p 2.3.3); täita juhatuse liikme ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (2.3.4); tegutseda oma ülesannete täitmisel sihtasutusele lojaalselt ning vajaliku hoolsusega (2.3.5); hoiduda tegevusest või tegevusetusest, mis läheb vastuollu riigi või Tallinna õigusaktidega, sihtasutuse põhikirja, nõukogu otsuste või sihtasutuse poolt sõlmitud lepingutega (2.3.6). Lisaks sisaldas X Xga sõlmitud juhatuse liikme ametilepingu p 9 keeldu olla ametilepingu kehtivuse ajal nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud et X X oli V OÜ asutaja alates 13.01.2000.a. ning alates 01.01.2002.a. ainuosanik ning vastavalt Osaühingu V (registrikood x) põhikirjale on osaühingu tegevusalaks kinofilmide ja videote tootmine (1. köide tl 12-15). Sellest tulenevalt ei saagi olla vaidlust selle üle, et X Xle kuuluv äriühing ja SA Tallinna TV näol oli tegemist samal tegevusalal tegutsetavate ettevõtetega. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud, et V OÜ tootis Tallinna TV-le saateid „X X Xi“ ja „X“ alates 2011.aastast, s.o X X Tallinna TV juhatuse liikmeks saamisele eelneval perioodil (Tallinna TV ja V OÜ vahel sõlmitud lepingud (30.08.2011 kuni 31.12.2011 -13. köide tl 919; 01.01. – 30.06.2012 - 13. köide tl 96-100; 04.09.2012 – 30.06.2013 - 13. köide tl 101-105). Süüdistatava X X kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt saateid toodeti litsentsi alusel, autoriõigused kuulusid temale ning üheks tingimuseks Tallinna Xi juhatusse asudes oli, et X X saab saateid edasi teha. Süüdistatavate ütluste õigsust kinnitab SA Tallinna TV nõukogu 07.09.2012 koosoleku protokoll, mille kohaselt X X juhatuse liikmeks määramisel lubati tal jätkata töötamist OÜ-s V juhatuses (13.k tl 13). Nagu juba varem on märgitud, saab KarS §-s 201 sätestatud omastamise koosseisu realiseerimisest rääkida, kui süüdlane pöörab kannatanu vara enda või kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikult. KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine (3-1-1-23-14 p 19). Käesolevas kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolude valguses tähendab see, et kohtul tuleb kas lugeda tõendatuks või mittetõendatuks asjaolu, et X X, jätkates saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmist ja selle eest tasu saamist (küll KVA X OÜ vahendusel) pärast Tallinna TV juhatusse asumist, tegutses Tallinna TV nõukogu teadmisel ja heakskiidul ehk Tallinna TV vara omanikuna andis nõusoleku alates 2013.aasta septembrist saadete „X X Xi“

ja „X“ tootmislepingute alusel rahaliste vahendite väljamaksmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendite pinnalt saab lugeda tuvastatuks, et Tallinna TV nõukogu oli teadlik olukorrast, et alates 2013. aasta septembrist Tallinna TV ja KVA X OÜ vahel sõlmitud tootmislepingute alusel jätkab saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmist nagu varemgi V OÜ. Kohtu järeldused põhinevad alljärgneval. Kohus märgib, et süüdistuse väide nagu Tallinna TV nõukogu oleks keelanud X Xle müüa Tallinna TV-le saateid läbi V OÜ, tugineb üksnes Tallinna TV nõukogu esimehe D D ütlustele, millest muu hulgas nähtub, et ta oli teadlik, et saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmine jätkus ka pärast Tooma X juhatuse liikmeks saamist, kuid mis vormis ja kelle käest need telliti ta ei tea, kuna see oli juhatuse pädevuses, kes oli järgmine täitja, ei teadnud, hiljem lugesin (20.03.2019 kohtuistungi protokoll). Sellised tunnistaja D D ütlused lükatakse ümber nii teiste tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike tõenditega. Nimelt kinnitas tunnistaja X X, kes sai juhatuse liikmeks 2015.aastal, et saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmisega tegelesid X ja X X ning sellest oli teadlik ka D D (27.03.2019 kohtuistungi protokoll); tunnistaja X X – Tallinna TV finantsjuht aastatel 2009-2017 – andis ütlusi, et saateid „X“ ja „X X Xi“ tootis Tallinna TV-le V aastatel 20122013, jätkas nende tootmist KVA X OÜ, tootmise ülemineku põhjuseks oli kokkulepe X X ja nõukogu vahel (20.03.2019 kohtuistungi protokoll); tunnistaja X Xe ütlustest nähtuvalt otsustas nõukogu, et V ei saa enam vahetult toota saateid, mis tema jaoks oli formaalsus, „kinnitasin lihtsalt uue lepingu... Arvan, et seal oli mingi vormistuslik küsimus, mis oli valesti lahendatud... Nõukogu esimees lihtsalt nõustus, et leitakse teine tootja. ... võis tekkida teatav huvide kokkulangemine. Leiti, et sellisel kombel kaob V otseste tootjate seast. Tootmist jätkas KVA X, aga tegelikult V, X jäi produtsendiks“. Tunnistaja X Xe ütlusi kinnitab Tallinna TV nõukogu 21.09.2012 koosoleku protokoll nr 6, millest nähtuvalt otsustati, et OÜ V osas teeb kuni kehtivate lepingute tähtaja lõpuni 30.06.2013 ainuisikuliselt otsuseid Tallinna TV juhatuse liige X X. Ka tema vastutab nõukogu ja sihtasutuse ees, et tema poolt tehtud otsused OÜ V kohta vastavad sihtasutuse majanduslikele ja loomingulistele huvidele. Protokolli p 3 kohaselt kohustati X Xt informeerima nõukogu OÜ V suhtes tehtud otsustest iga 4 kuu järel, järgmine kord on jaanuaris 2013. Eelpool viidatud tõenditest järeldub, et 2013. jaanuaris pidi X X nõukogu koosolekul ette kandma, kes saab „X X Xi“ ja „Xa“ tootmisel uueks lepingupartneriks. Kohtule seda nõukogu koosoleku protokolli esitatud ei ole, samuti puuduvad kriminaalasjas järgmiste (2013.mai ja september) koosolekute protokollid, kus nõukogu vastavalt enda otsusele pidi arutama nende kahe saate küsimust. Kohus leiab, et kuivõrd fakt, et alates 2013.aasta septembrist tellitakse saadete tootmine KVA X OÜ-lt, kes omakorda sõlmis töövõtulepingu Vga (4. köide tl 111113), oli avalik informatsioon, lepingud olid kättesaadavad iga nõukogu või juhatuse liikmele, seega ei saanuks X X seda varjata nõukogu eest, siis võib järeldada, et nõukogu ja eeskätt selle esimees D D olid olukorrast teadlikud ja nõus sellega. Seejuures vajab rõhutamist, et vähemalt saate „X X Xi“ osas Tallinna TV ja V OÜ vahel ajavahemikuks 04.09.2012- 30.06.2013 sõlmitud lepingu p 6.1.8 kohaselt oli Tellijal (Tallinna TV-l) õigus katkestada saate tellimine, teavitades sellest Täitjat vähemalt 30 päeva ette (4. köide tl 31-34). Seega juhul, kui nõukogu ei pidanud võimalikuks võimaliku huvide konflikti vältimiseks lubada X Xl V OÜ kaudu saate tootmist, ei olnud tal vajadust oodata lepingu kehtivusaja lõppemist, vaid kuna pärast X X juhatuse liikmeks saamist esines lepingu täitmist välistav või takistav asjaolu, oleks võinud nõukogu lõpetada suhted V OÜ-ga ja arutada

võimalusi hakata tootma neid saateid ise. Lepingu viidatud punktis ettenähtud Tallinna TV õigus lõpetada saate tootmine enne tähtaega ei eeldanud Tellija jaoks mingeid sanktsioone. Kohtu hinnangul oli X Xl alust arvata, et Tallinna TV nõukogu andis oma nõusoleku saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmiseks V OÜ poolt lisaks eelpool viidatule ka teistel põhjustel. Nii on kohtulikul uurimisel kohtule esitatud ja kontrollitud tõenditest näha, et peale saadete „X X Xi“ ja „X“ oli X X Tallinna TV juhatuse liikmeks oldud ajal tootnud V OÜ kaudu Tallinna TV-le ka teisi saateid. Näiteks sõlmis Tallinna TV V OÜ-ga lepingu (4. köide tl 40-42), mille kohaselt kohustus V OÜ tegema Tallinna TV-le 3 saadet Riigikogust „Vastused saadikute arupärimistele„ ajavahemikus 24.09.2012 – 31.05.2013. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja D D ütlustest nähtuvalt eeldas juhatuse liikme X X saadete tootmisega seotus nõukogu nõusolekut, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nõukogu oleks viidatud kolme saate tootmiseks eraldi loa andnud. Samuti oli V OÜ sõlminud lepingu Tallinna Linnakantseleiga dokumentaalfilmi tööpealkirjaga „Sundüürnikud“ tootmiseks Tallinna TV jaoks, tööde lõpptähtaeg oli 15.12.2012 (4. köide t.47-50). Ka selle kohta puuduvad tõendid, et nõukogu oleks selleks oma loa andnud. Asjaolu, et pärast X X Tallinna TV juhatuse liikmeks saamist ei katkestanud SA Tallinna TV koostööd X X kontrolli all oleva äriühinguga V OÜ, kinnitavad V OÜ pangakontode väljavõtted. Väärib tähexnu asjaolu, et pärast Tallinna TV ja V OÜ vahel saadete „X X Xi“ ja „X“ osas sõlmitud lepingute lõppemist 30.06.2013, ei lõppenud aga Tallinna TV poolt rahaülekanded V OÜ-le, vaid need jätkusid ka 2013.aasta lõpuni ning ka 2014. ja 2015.aastal (1. köide tl 24-25). Puutuvalt tunnistaja D D kohtulikul uurimisel antud ütlustesse peab kohus vajalikuks märkida, et kohtul esineb alus seada need kahtluse alla. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud oma lahendites, et tõendades kriminaalasja tehiolusid tunnistaja ja kannatanu ütlustega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust ütluste andja usaldusväärsusest (3-1-1-8711). Tunnistaja D D kohtulikul uurimisel antud ütlustes kinnitas, et saated „X X Xi“ ja „X“ esitati eetris nii V OÜ ja Tallinna TV vahel sõlmitud lepingute kehtivuse ajal kui ka pärast lepingute lõppemist. Ta kinnitas samuti seda, et oli teadlik asjaolust, et saateid „X X Xi“ ja „X“ tootis ja müüs Tallinna TV-le X X oma ettevõtte V OÜ kaudu. Sellest tulenevalt on eluliselt mitteusutav, et D D Tallina TV nõukogu esimehena ei teadnud seda, et olukorras, kus iga saade on kaitstud autoriõigusega, mis saadete „X X Xi“ ja „X“ puhul kuulus üksnes X Xle, ei saanud samu saateid toota keegi teine. Lisaks sellele, tuginedes D D ütlustele selles osas, et ta ise nägi saateid eetris, ei saanud tema jaoks märkamatuks jääda tiitrites olnud info, et saate produtsendiks on X X. Mis veel kinnitab X X ütlusi ja tõendab asjaolu, et saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmine jätkus alates 2012. aasta teisest poolest V OÜ poolt Tallinna TV nõukogu nõusolekul, on 06.07.2017 jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt (14. köide tl 191-191 pöördel) räägib X X Jaanus Karilaidiga telefonikõnes, et ...“D D oli sellest asjast teadlik. Teadis X, kui me seda asja alustasime, et D on teadlik ja mina käisin veel eraviisiliselt Di juures ütlemas, et lood on nüüd niisugused ja see firma on seal. Mida sina nüüd arvad, kas me teeme seda või me ei tee seda. D ütles, et, noh, et ... et ... et jokk-skeem, et ... et ... et pole nagu midagi“ Prokurör on süüdistuskõnes heitnud X Xle muu hulgas ette ka seda, et pärast Tallinna TV juhatuse liikmeks saamist ei müünud ta saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmiseks litsentsi Tallinna

TV-le, et viimane saaks ise saateid toota, vältimaks lisakuludena lepingujärgseid tasusid. Ka kannatanu esindaja asus seisukohale, et kuivõrd tootis X X saateid varjatult, kasutades tegelikkuses Tallinna TV vahendeid, kandis Tallinna TV aastatel 2013-2015 sõlmitud tootmislepingutega seonduvalt topeltkulu. Kohus sellega nõustuda ei saa. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei kaalunud Tallinna TV juhtkond enne kriminaalmenetluse alustamist kordagi võimalust toota saateid „X X Xi“ ja „X“ enda vahenditega. Süüdistatava X X ütluste kohaselt ostis Tallinna TV litsentsi „X X Xi“ tootmiseks alles 2016. aasta detsembris. Sama kinnitab ka 06.07.2017 jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt rääkis X X telefonikõnes X Xga: „D on erakordne ülbik. ...Ja ta tahab, ainuke, mis ta tahab, et X X Xi läheks edasi. Nii et nad hakkavad siis ise tegema ja ma müün siis mingi litsentsi“ (14. köide tl 191). Kohus märgib, et X X emotsioonid selles osas, et D D hakkas eitama varasemat kokkulepet, on väga ilmekas kinnitus, et D D tunnistajana ütluste andmisel asus nii ennast kui ka Tallinna TV juhtkonda kaitsma. Kohus on seisukohal, et süüdistuse väide nagu oleks Tallinna TV-l olnud täielik suutlikkus oma vahenditega saadete tootmiseks, on paljasõnaline. Kohtule on esitatud SA Tallinna TV eelarved 2015.-2016. aasta kohta (3. köide tl 10-12), kuid sellest ei järeldu, kui suure summa moodustab saadete tootmine Tallinna TV enda poolt ja millises ulatuses eraldatakse eelarve vahendeid saadete tootmise tellimiseks väljastpoolt Tallinna TV-d. Tallinna TV majandusliku olukorra kohta aastatel 2013 kuni 2015 kohtule ülevaadet ei esitatud. Kohus kordab veel, et 2012. aasta septembri nõukogu koosoleku protokollidest saab järeldada, et käsitledes variante „X X Xi“ ja „Xa“ osas tootmislepingute sõlmimisel ei pidanud nõukogu võimalikuks arutada võimalust hakata neid saateid tootma oma vahenditega. Süüdistuse kohaselt oli omastatud objektiks X Xle Tallinna TV poolt usaldatud vara. Kohus on varem märkinud, et KarS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu täitmisest saab rääkida vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Eelpool viidatud tõendite pinnalt on kohus tuvastanud, et Tallinna TV oli nõus sellega, et V OÜ X X isikus KVA Teleom OÜ vahendusel tootis ajavahemikus 2013-2016 ja müüs Tallinna TV-le saateid „X X Xi“ ja „X“, mille eest sai samal perioodil sõlmitud tootmislepingute alusel vastava tasu. Sellest tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et tootmislepingute alusel väljamakstud summa 230 760 eurot oleks X X poolt C Z, Z Z ja KVA X OÜ kaasaaitamisel omastatud.

ressursse. Tunnistajatena kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistajad xxxx kinnitasid, et vähemalt saate „X X Xi“ tegemisel osalesid Tallinna TV palgalised operaatorid, eriti siis, kui saadet filmiti Tallinna TV pressikeskuse ruumides. Saadet filmiti kolme kaameraga, millest üks oli X X oma, kasutati ka Tallinna TV valgustit (tunnistaja X X). Tunnistajana ülekuulatud operaator A A andis ütlusi, et osales operaatorina saate „X X Xi“ filmimisel, tööd arvestati tundides, iga kuu oli üleval graafik, mille järgi maksti palka Tallinna TV-lt (13. juuni kohtuistungi protokoll). Tunnistaja E E andis kohtuistungil ütlusi, et paar korda osutas operaatoriteenuseid saate „X X Xi“ tegemisel, tellimuse sai läbi Tallinna TV ning arve esitas ka Tallinna TV-le (26.märtsi kohtuistungi protokoll). Tunnistaja S S – Tallinna TV operaator andis ütlusi, et saate „X X Xi“ filmimisel osales vastavalt graafikule, mida koostas peaoperaator X X ning pani seina peale, saate tegemise eest tasu maksis ka Tallinna TV (26. märtsi kohtuistungi protokoll). Sama asjaolu kinnitavad ka Tallinna TV operaatorite graafikud (9.-10. köide, 2. köide) ning Tallinna TV operaatorite töötasu arvestus (12. köide). Süüdistuse väide nagu oleks V OÜ kulutused seoses 2013-2016 saadete „X X Xi“ ja „X“ tootmisega moodustanud vaid 23 287,29 eurot tugineb V OÜ pangaandmete analüüsile (1. köide tl 55-73). Kohus on seisukohal, et V OÜ pangaandmeid analüüsiti ühekülgselt ja selle põhjal tehtud järeldused on pealiskaudsed ning ei arvesta kõiki V OÜ kantud ja saadete tootmisega kaasnenud kulutusi. Esiteks hõlmab arvutuslik periood ajavahemikku 2014 – 2016, kusjuures süüdistuses etteheidetud tegevus leidis aset aastatel 2013-2016. Teiseks märgib kohus, et kulude arvutamisel ei arvestatud saadete tegemisel V OÜ-le kuuluva tehnika kasutamisega seotud kulusid, X X enda töötundide arvu ja maksumust, sõidukulusid, sh võtetele sõitmiseks autode kasutamisega seotud kulusid jne. Samas kinnitas X X – Tallinna TV peaoperaator, et saadet „X“ tegi X X oma tehnikaga, tal olid kaamerad, heli, oma operaatorid, monteerijad. Saate „X X Xi“ tegemisel Tallinna TV ruumides kasutati osaliselt Tallinna TV tehnikat, vastavalt vajadusele osales ühe saate salvestamiseks kaks-kolm operaatorit, kellest üks oli X X oma (13. juuni kohtuistungi protokoll). Tunnistaja Z Z andis ütlusi, et osales operaatorina saate „X X Xi“ salvestamisel X X palvel, saate tegemisel kasutati X X tehnikat, arveid esitas Z OÜ alt alguses V OÜ-le, seejärel KVA X OÜ-le (26. märtsi kohtuistungi protokoll). Tunnistaja I I andis kohtule ütlusi, et enamasti tegi tema operaatoritööd saates „X X Xi“, saate filmimisel kasutatud kaamerad, valgustus kuulusid X Xle, tehtud töö eest esitas ta arved V OÜle MTÜ Pi kaudu (20. märtsi kohtuistungi protokoll). Tunnistaja E E andis kohtulikul uurimisel ütlusi, et saate „X X Xi“ salvestamisel, kui saadet tehti Roosikrantsi tänaval, kasutatud tehnika kuulus X Xle (26.märtsi kohtuistungi protokoll). KVA X OÜ-lt üle kantud rahaliste vahendite kasutamist kajastava analüüsi käigus loeti kohtu hinnangul põhjendamatult ettevõtlusega mitteseotud kuludena nt V OÜ liisingus olnud sõidukite kasutamisega seotud kulusid, kuigi X X poolt kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt kasutati võtteplatsidele sõitmiseks V poolt liisitud kahte autot, kui uudiseid tegid Tallinna Xi reporterid, kellel ei olnud autot või juhtimisõigust, siis viis nad kohale X X ise. Sama kinnitas ka tunnistaja I I, kelle ütlustest nähtuvalt mindi võtetele X transpordiga (20. märtsi kohtuistungi protokoll).

Videomeeida OÜ kasutuses olnud sõidukite olemasolu kinnitavad ka kirjalikud tõendid: Kapitalirendileping Volvo XC60 D5 AWD 2.4 (15. köide tl 2-4), BMW X1 arve 251.24 eurot seisuga 2013. aasta detsember (15. köide tl 1), V OÜ pangakontode vaatlusprotokoll (1. köide tl 83-101). Viidatud tõenditest tulenevalt järeldab kohus, et isegi juhul, kui X Xle süüksarvatud tegevusega teiste süüdistatavate kaasabil võis Tallinna TV-l tekkida varaline kahju, siis hinnanud kõiki eelpool toodud tõendeid kogumis, on kahju suurus tuvastamata, sealhulgas on ka tuvastamata süüdistuse väide nagu oleks tekitatud kahju olnud summas 202 031,41 eurot. Süüdistatavate poolt Tallinna TV vara summas 202 031,41 eurot väidetavas omastamises süüküsimuse üle otsustamisel tuleb pöörata tähexnu nagu ka kohtuotsuse eelmises osas analüüsitud asjaolule, kas kannatanu vara enda kasuks pööramine oli ebaseaduslik või mitte. Siinkohal ei saa mööda minna asjaolust, et perioodiks 17.08.2014 – 30.06.2017 Tallinna TV ja KVA X OÜ vahel sõlmitud saate „X X Xi“ tootmislepingu p 6.3.4 ja p 6.3.5 nägid ette Täitja õiguse kasutada saadete montaažiks Tallinna TV vastavat aparatuuri koos personaliga (1 saate kohta 4 tundi) ja saadete salvestuseks Tallinna TV salvestusseadmeid koos tehnilise töötajaga (ühe saate kohta 0.5 vahetust). Millises ulatuses kasutati saadete „X X Xi“ ja „X“ tegemiseks tegelikkuses Tallinna TV vahendeid ja kas tootmislepingute täitmisel kuritxtas üks lepingupartner oma õigusi ning kas saadete tegemisel esines Tallinna TV vahendite kasutamine põhjendamatult suuremas ulatuses, oli Tallinna TV nõukogu pädevuses. Vastavalt sihtasutuse Tallinna X põhikirja p-le 4.2.1 teostab nõukogu järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle; p 4.2.13.2 kuulub nõukogu pädevusse kinnitada juhatuse aruanded sihtasutuse majandustegevuse ja majandusliku olukorra kohta; p 4.2.13.3 – kontrollib nõukogu eelarvevahendite sihipärast kasutamist igas kvartalis ja p 4.2.13.4 – kinnitab nõukogu vara kasutamise ja käsutamise korra (1. köide tl 5-7). Seega oli Tallinna TV nõukogu esimehe D Dga eesotsas pädev jooksvalt kontrollima Tallinna TV vahendite õiguspärast kasutamist, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et taolised kahtlused oleks tootmislepingute kehtivuse vältel tekkinud kuni kriminaalmenetluse alustamiseni. Vastupidi, kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Tallinna TV majanduslikku olukorda kontrolliti pidevalt ning Tallinna TV finantsjuhi X Xi ütluste kohaselt tehti Tallinna TV-s auditeid vähemalt kord aastas, kuid nende käigus ei tuvastatud rikkumisi Tallinna TV raamatupidamises või finantsolukorras. Sama kinnitas Tallinna TV nõukogu esimees D D, et Tallinna TV-d auditeeriti iga-aastaselt volikogu revisjonikomisjoni poolt ja selle käigus ühtki märkust auditis ega kontrollis ei olnud (20. märtsi kohtuistungi protokoll). Eelnevast võib teha järelduse, et Tallinna TV vara kasutamine saadete tegemisel oli kooskõlas sõlmitud tootmislepingutega, milliste üheks osapooleks oli vara omanikuna Tallinna TV. Väärib märkimist, et Tallinna TV kannatanuna ei ole esitanud finantsdokumente, tõendamaks kahju tekitamist summas 202 031,41 eurot. Tunnistajate ütlustes jooksis läbi seik, et kahju suuruseks võis olla 17 000 eurot, mille tuvastas pärast Tallinna TV-s 2016. aasta lõpus teostatud läbiotsimisi läbiviidud audit. Tunnistaja Tallinna TV finantsjuhi X Xi ütluste kohaselt algas audit järgmisel aastal, mille tulemusel Tallinna TV-le midagi ette ei heidetud, küll aga revisjoniakti talle lugeda ei antud (20. märtsi kohtuistung protokoll). Ka tunnistajana ülekuulatud D D kinnitas, et peale kohtueelse menetluse algust viidi Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli poolt läbi suurem revisjon, kuid mida revisjoniakt sisaldas, ei osanud tunnistaja selgitada, nimetas seda non-paperiks (20. märtsi kohtuistungi protokoll). Tunnistaja X X

Vaatamata sellele, et juba kohtuotsuse eelmises kolmes osas väljatoodud põhjendustel ei saanud kohus nõustuda süüdistatavate käitumisele antud juriidilise kvalifikatsiooniga, on süüdistatavate poolt omastamise koosseisu realiseerimine arutatava asja tehiolusid arvestades, kohtu arvates välistatud varalise kahju puudumise tõttu. Teatavasti on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et varaline kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisu element. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmes lahendis on toonitatud, et „omastamise koosseis on täidetud hetkel, mil isik manifesteerib omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha. See tähendab, et KarS § 201 lg 1 puhul ei välista isiku vastutust asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene“ (3-1-1-92-13 p 16). Veelgi enam, isegi juhul, kui kannatanu vara väärtus suureneb tänu mõne varakäsutust kompenseeriva vastusoorituse saamisele, ei tähenda see, et KarS § 201 koosseis ei ole täidetud (3-1-1-23-14 p 19). KarS § 201 „Omastamine“ paikneb karistusseadustiku varavastaste kuritegude peatükis, milliste kaitstavaks õigushüveks on omandi koosseisus olev vara, mistõttu jääb kohtule eelpool toodud kohtupraktika valguses arusaamatuks, kuidas saab võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisest rääkida, kui kannatanule kuuluv vara ei olegi süüdlase poolt ometi ebaseadusliku varakäsutuse tegemise tõttu kannatada saanud, kusjuures Riigikohtu praktika kohaselt on KarS § 201 puhul karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine. Kohus tugineb siinkohal Jaan Sootaku Juridica 4/2018 artiklis väljendatud seisukohale, kus eelpool mainitud Riigikohtu lahendites väljatoodud argumendid peetakse vaieldavateks, nimelt leitakse, et /.../kuidas saab omastamise koosseis olla täidetud, kui omaniku varaline seisund ei halvene. Osa varast läheb ju tema kasutusest välja, ta jääb sellest alatiseks või pikaks ajaks ilma, sest see vara läheb ebaseaduslikult teise isiku vara hulka, kes hakkab omanikusarnase seisundi raames seda ise käsutama. /.../ Varakäsutus omastamise korral tähendab Riigikohtu ülaltoodud otsuse tähenduses ei midagi muud kui omastamistahte manifesteerimist, mille taga omakorda seisab asja või vara enda kasuks pööramine. Siinjuures ei tohi aga jätta tähexnuta, et objekt – asi või vara – peab olema individualiseeritud, mis omakorda annab sisu ka enda kasuks pööramisele ja seda näitavale omastamistahte manifesteerimisele. Viimane kui koosseisutegu seisneb seega konkreetse omastamisobjekti enda kasuks pööramises: senises omaniku varalise seisu kahjustamises ja endale omanikusarnase seisundi loomises. /.../ Kui tunnistada, et omastamine on materiaalne delikt ja selle koosseis näeb ette tagajärje, siis ei saa see tagajärg olla muud kui negatiivne muudatus senise omaniku varalises seisus ja sellele

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus nr 3-1-1-4608, p 37). See tähendab, et juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa sellele automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik KrMS § 268 lg-s 8 sätestatud korras ümber kvalifitseerida (3-1-1-60-10, 3-1-1-112-12). Tulenevalt KarS § 2172 lg-s 1 sätestatust saab usalduse kuritxtamist isikule ette heita vaid juhul, kui tema karistamine vara omastamise eest KarS § 201 järgi on välistatud. Eelöeldust lähtuvalt tuleb esmalt kontrollida teo vastavust KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseisule ja alles seejärel, kui on sedastatud, et süüdlase käitumine ei vasta varavastase kuriteo tunnustele, asuda kontrollima teo vastavust KarS § 2172 lg 1 dispositsioonile (3-1-1-100-09). Riigikohtu suunised kohustavad seega kohut kontrollima arutatava asja raames süüdistatava X X käitumises KarS § 2172 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuste olemasolu. Seejuures aga tuleb arvestada, et erinevalt omastamisest, on varaline kahju – koosseisuline element ning koosseisu saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui on tuvastatud, et varaline kahju on tekitatud suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Riigikohtu praktikas on selgitatud varalise kahju mõistet ja selle tuvastamist. Lahendi 3-1-123-14 p-s 9 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et „KarS § 2172 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulise kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nn saldopõhixst, mille kohaselt tuleb varalise kahju tuvastamisel võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne

süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu. Kui kannatanu saab teo tagajärjel mõne vastusoorituse, mis on väärt vähemalt sama palju kui teo toimepanija poolt käsutatud vara, ei ole võimalik kõneleda varalise kahju tekkimisest, kuivõrd vastusooritus kompenseerib kannatanu jaoks kaduma läinud vara väärtuse ja kannatanu vara koguväärtuse vähenemisest ei saa kõneleda. Siinkohal märgib kohus, et vastavat analüüsi ei ole kohtueelses menetluses kogutud tõendite pinnalt tehtud. Puudub selline võimalus ka kohtul. Nagu on varem märgitud, puudub ülevaade Tallinna TV vara majanduslikust olukorrast enne 2013. aasta augustit KVA X OÜ-ga tootmislepingute sõlmimist ning samamoodi ei ole võimalik hinnata (rahaliselt) Tallinna TV poolt saadud vastusoorituse väärtust ehk teisisõnu, milline oleks Tallinna TV majanduslik seis juhul, kui ta oleks alates 2013.aasta septembrist ise tootnud saateid „X X Xi“ ja „X“ ja teiselt poolt, milline oli perioodil 2013-2016 V OÜ poolt toodetud saadete „X X Xi“ ja „X“ tegelik väärtus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et väide nagu oleks Tallinna TV-l olnud seisuga 2013. aasta august täielik suutlikkus oma vahenditega saadete tootmiseks, on paljasõnaline: Tallinna TV nõukogu ei pidanud seda võimalikuks ja lisaks sellele viitab kohus veel tunnistaja X Xi ütlustele kohtuistungil, kus ta kinnitas, et saate „X X Xi“ salvestamisel Tallinna TV ruumides kasutati X enda valgust, tehnikat, mida Tallinna TV-l „suhteliselt nappis“, osaliselt Tallinna TV tehnikat (13.juuni kohtuistungi protokoll). Seega ei ole kohtu hinnangul kohtulikul uurimisel uuritud tõendite pinnalt kahju suurust tuvastada. Süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimisel tuleb silmas pidada ka KrMS § 268 lg-s 5 sätestatut, millest tulenevalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi teenib nõue, mille kohaselt peavad süüdistuse tekstis kajastuma piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, kaitseõiguse tagamise eesmärki. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei saa kohus süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (3-1-1-28-14, 3-1-1-6-16). Ka selles osas on kohus varem märkinud, et süüdistuse järgi ei ole arusaadav, kas X Xa süüdistatakse aastatel 2013-2016 sõlmitud tootmislepingute alusel Tallinna TV poolt makstud raha omastamises summas 230 760 eurot või tema ebaseaduslik tegevus seisneb Tallinna TV vara põhjendamatult ülemäärases kasutamises ja selle omastamises vaid summas 202 031,41 eurot. Teatavasti hõlmab KarS § 2172 lg 1 koosseis endas kahte erinevat koosseisu – ärakasutamist (seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamine või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine) ja usalduse murdmist (teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine). Usalduse murdmise puhul põhineb süüdlase vastutus temal lasuval hoolsus- ja järelevalvekohustusel (varaliste huvide järgimise kohustus). Kumba alternatiivi võiks X Xle omistada, ei ole kohtul võimalik esitatud süüdistuse pinnalt tuvastada, kuna süüdistuses leitakse ühelt poolt, et Tallinna TV ja KVA X OÜ vahel sõlmitud toomislepingute näol oli tegemist näiliku tehinguga ja nende alusel esitatud arved oli võltsitud, teiselt poolt aga heidetakse ette juhatuse liikmena Tallinna TV varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist.

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

EESTI XRIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

121/B).

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ

KVA X OÜ