Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Vangla esitas 27.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Kruusma elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Rene Kruusma ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Rene Kruusma ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 22.01.2020 kohtuistungil täpsustas Rene Kruusma elektroonilise valve kohustuse täitmisega seonduvalt, et ajutise lahendusena oleks võimalik investeerida mobiilsesse välikäimlasse ning sellisel juhul jääks välikäimla elektroonilise valve raadiusesse. Vabaduses saaks ta esialgu taksoteenust osutada xxxx ning olemas on ka kokkulepe Xxxx selle kohta, et nad on nõus teda tööle tagasi võtma. Käesoleval hetkel tal xxxx elukohta ei ole, sest keegi ei kindlusta talle elukohta enne, kui ta vabanenud on. Ta oli kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabaduses ning töötas. Liiklusrikkumised on seotud tema tööga. Teiste sama kriminaalasja süüdimõistetute kohta tahab selgitada, et vennad Õ on vabaduses ja käivad xxxx tööl, K E vabanes eelmise aasta veebruaris ning T V kannab veel karistust. Teiste süüdimõistetutega ei ole ise suhelnud. Lisab, et teda rünnati vanglas, kuid vangla ei taganud talle julgeolekut ning ta esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Kuna vangla ei lahendanud tema taotlust ette nähtud tähtaja jooksul, esitas ta selle kohta kaebuse kohtule. Kaitsja palub, et kohus vabastaks Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, sest kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu asjaolusid, mis välistaks tema elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamise. Kaitsja soovib juhtida kohtu tähelepanu, et mobiilset välikäimlat oleks võimalik paigutada sellisesse asukohta, et see jääks elektroonilise valve raadiusesse. Kinnipeetava iseloomustust vaadates tõdeb kaitsja, et Rene Kruusmad iseloomustatakse positiivselt. Rene Kruusma on teinud vanglas viibitud kolme aasta jooksul pidevalt tööd, lõpetanud kooli, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ka käitumise ja sotsiaalprogrammides osalemise kohta on antud väga positiivne iseloomustus. Eeltoodu iseloomustabki isiku hoiakuid. Samuti on oluline, et kinnipeetaval ei ole olnud kolme aasta jooksul distsiplinaarrikkumisi. Enne kohtuotsuse jõustumist töötas isik nelja aasta vältel taksonduses ning ainsateks rikkumiseks olid tööga seonduvad kiiruseületamised. Kaitsja ei nõustu kinnipeetava iseloomustuses toodud vangla seisukohaga Rene Kruusma kõrgohtlikkuse kohta. Kaitsja arvab, et vangla peab isikut kõrgohtlikuks toime pandud kuriteo tõttu, kuid tegelikult tuleks hinnata ka isiku käitumist enne karistuse kandmisele asumist ning tema käitumist kinnipidamisasutuses. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Rene Kruusmale mõisteti esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 aastat vangistust ning karistust kannab isik alates 23.05.2016. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna Rene Kruusmal sai karistusajast pool, s.o 3 aastat 6 kuud kantud 23.11.2019, siis on esmane formaalne eeldus Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Rene Kruusmal on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning olemas on tema nõusolek alluda elektroonilisele valvele. Vangla materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik elukohas teostanud elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine antud elukohta võimalik. Kriminaalhooldusametnik on küll juhtinud tähelepanu, et elukoha juurde kuuluv välikäimla asub õues ja jääb elektroonilise valve raadiusest välja, kuid kinnipeetava enda kinnitusel on antud probleem lahendatav (võimalik oleks kasutusele võtta mobiilne välikäimla, mille saaks paigutada elektroonilise valve raadiusesse). Järelikult on täidetud kõik formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Rene Kruusma omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, kuid vangla materjalidest nähtub, et vanglas on isik karistust kandnud ka varasemalt. Käesolevat vanglakaristust kannab Rene Kruusma 2010. aastal täpselt tuvastamata kuupäeval toime pandud tapmise eest. Raske eluvastase süüteo pani Rene Kruusma toime grupis ning alkoholijoobes. Kohtuotsusest nähtub, et kannatanut peksti kuni kannatanu enam ei reageerinud, seejärel võeti kannatanult seljast ära riided, et kannatanu külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Kannatanu lohistati riieteta peksmiskohast eemale põõsa alla, kaeti okstega ja jäeti madala õhutemperatuuri kätte kuni kannatanu skelett leiti 20.08.2011. Kohus tõdeb, et kuriteo toimepanemise asjaolud on väga rasked, kuid viimased ei saa välistada automaatselt kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad sisuliselt kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud. Rene Kruusma pani raske süüteo toime 2010. aastal ning karistuse mõistmise ajaks oli kuriteo toimepanemisest möödunud üle nelja aasta. Rene Kruusma tunnistas oma süüd kohtumenetluse ajal ning kahetses oma tegu. Juba karistuse mõistmise ajal hinnati isikust tulenevat uute kuritegude ohtu pigem madalaks, sest Rene Kruusmad ei võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla ning tal võimaldati ise ilmuda vanglasse karistust kandma. Rene Kruusma kohtu usaldust ei kuritarvitanud, vabaduses uusi kuritegusid toime ei pannud ja ilmus 23.05.2016 vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Kui hinnata Rene Kruusma käitumist karistuse kandmise ajal, siis võib tõdeda, et Rene Kruusma puhul on karistuse individuaalne eesmärk täidetud. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on väljendanud valmisolekut rehabilitatsiooniprogrammides osalemise suhtes, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning isik kuritegevust pooldavaid seisukohti ei poolda. Vangla materjalidest nähtub, et süüdimõistetu probleemkäitumise põhjustega on vanglas tegeletud. Kinnipeetav võttis aktiivselt osa sõltuvuskäitumist muutvas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning läbis ka sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kui puudujäägid hariduses on mõjutanud mõningal määral isiku elu (karjäärivõimalusi), siis vangistuses omandas kinnipeetav põhihariduse, lõpetas 10. klassi ning käesoleval ajal osaleb juba 11. klassi õpingutes ja ta on töötanud ka majandustöödel. Kinnipeetav on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on haridustee jätkamine, stabiilse sissetuleku loomine ning hoolikama seltskonna valimine ning ta on kriitiliselt enda jaoks analüüsinud kuriteo põhjuseid ja ajendeid. Hea käitumine karistuse kandmise ajal ning asjaolu, et kinnipeetav on motiveeritud ka ise vaeva nägema oma varasema eluviisi muutmiseks, annavad kohtule alust jõuda järeldusele, et isiku jätkuv kinnipidamine ei

pruugi enam olla vajalik. Käesoleval juhul võib süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel olla suurema kaaluga tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla. Rene Kruusmal on olemas kindel elukoht, kus tema üle saaks elektroonilist valvet teostada ning positiivseks tuleb pidada ka tema häid suhteid pereliikmetega ja pereliikmete valmisolekut isikut vabaduses igakülgselt toetada. Vangla materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav omaks vabanemisjärgset töökohta, kuid kohus töökoha puudumisele käesoleval juhul liiga suurt kaalu ei omistaks, sest kinnipeetava käesolev kuritegu ei olnud seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Kinnipeetav ise on avaldanud kohtule valmisolekut asuda tööle ning tulevikus omandada ka kõrgharidus. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Rene Kruusmal on töökogemus olemas ning tal on võimalus võtta ennast ennetähtaegse vabanemise korral arvele Eesti Töötukassas, et tagatud oleks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töökuulutused, haigekassa, koolitused jne). Pigem tuleks Rene Kruusma puhul probleemiks pidada kriminaalse taustaga suhtlusringkonda, sest isik pani raske kuriteo grupis ning ta mõistab ka ise, et on kohati liialt mõjutatav. Vangla materjalidest selgub aga fakt, et kinnipeetav enam isikutega, kellega koos kuriteo toime pani, ei suhtle ning vanglal puuduvad viited ka selle kohta, et tema perekonnaliikmetel oleks kriminaalne taust. Seega võib kohus asuda seisukohale, et tema vabanemisjärgsed elutingimused pigem soodustavad tema seaduskuulekat eluviisi. Rene Kruusma puhul tuleb probleemkäitumise peamiseks põhjuseks pidada ennekõike alkoholi, sest tapmise pani isik tugevas alkoholijoobes. Samas võtab kohus arvesse, et Rene Kruusma pole alkoholi tarvitanud juba pikka aega (viimane tarvitamine 22.05.2016) ning alkoholisõltuvust isikul vanglas diagnoositud ei ole. Lisaks läbis kinnipeetav vangistuses sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi, mille käigus avaldas soovi oma eluviisi muuta. Kui võtta arvesse eeltoodut ning ka seda, et käitumiskontrolli ajaks on võimalik määrata isikule täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis peab kohus alkoholiga seonduvat riski pigem väikeseks. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei näe erinevalt vanglast ja prokuratuurist ühtegi mõistlikku põhjendust, et olla Rene Kruusma elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaega vabastamise vastu. Kohtule jääb arusaamatuks vangla käsitlus isiku ohtlikkusest. Olukorras, kus uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse suhteliselt madalaks, leitakse, et isik on siiski kõrgohtlik. Kahetsusväärselt pole prokuratuur oma seisukohta üldse põhjendanud. Kohus leiab, et süüdimõistetu seaduskuulekuse tagamiseks oleks piisav tema üle teostatav kriminaalhooldus ning elektrooniline valve. Lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõutele peab kohus vajalikuks määrata Rene Kruusmale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ning alluda elektroonilisele valvele. Kohus vabastab Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid rõhutab, et süüdimõistetu peab suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse valvesse ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Rene Kruusma lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.