Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega nr 1-18-8230 tunnistati Andrei Dron süüdi KarS § 133 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Andrei Dronle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 4 kuud vangistust, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr. 1-17-8384 mõistetud karistusega. Vangistuse kandmise algusajaks on märgitud 23.03.2017.

21.11.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Andrei Dron isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu vangla ei toeta Andrei Droni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Dron tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Andrei Dron tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Dron vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on siiski põhjendatud. Andrei Dron kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andrei Dron temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 9 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressil xxx vanemate juurde. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et nimetatud elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks Nimetatud korter kuulub xxx., kes on andnud kirjaliku nõusoleku Andrei Dron vabanemiseks elektroonilise järelevalvega talle kuuluvasse korterisse. Korteris elavad veel xxx ning xxx, kes on andnud kirjaliku nõusoleku Andrei Dron vabanemiseks elektroonilise järelevalvega nende elukohta. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus igati täidetud. Nii vangistusasutuse iseloomustusest kui ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatust saab teha järelduse, et

Andrei Dron on kasutanud karistuse kandmise aega üksnes positiivses võtmes ning pingutanud oma karistuse ärakandmisjärgse elukorralduse muutmise nimel. Andrei Dron on: • 07.05.2019 - 06.08.2019 osalenud vangla tööhõives majandustöödel. • 23.10.2019 alustas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning on selle tänaseks läbinud • õpib iseseisvalt majanduspsühholoogiat ja inglise keelt • distsiplinaarkorras karistamata. Sotsiaalprogrammi kohta avaldas kinnipeetav, et selles osalemine ei olnud aja raiskamine, vaid aitas vastata küsimustele, mida mõista narkootikumide tarvitamise ja käitlemise all, kuidas hoiduda kriminaalsest kultuurist. Selleks, et elu muuta, tuleb mõttekäiku endal muuta. Häbeneb raskete kuritegude toimepanemist ning esmakordselt vangistusse sattununa mõistis, et selline elu ei ole tema jaoks. Seetõttu asus õppima majandust ja inglise keelt, et vabaduses jätkata oma pooleli jäänud haridusteed. Süüdlane avaldas, et on varasemalt õppinud lavakunstikateedris ja sõjakoolis, kuid erinevail põhjusil on see jäänud pooleli. Ka vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et A.Dron on alustanud kolmel korral kõrghariduse omandamist, kuid need katsed on jäänud erinevatel põhjustel lõpetamata. Eeltoodust võib kohtu hinnangul loota, et süüdlane on oma esimesest vangistusest teinud õiged järeldused ning on valmis käituma vabaduses ühiskonna poolt heakskiidetud reeglite kohaselt. Kohus loodab, et tegu pole vaid sõnadega ning A.Dron oma õiguspäraste tegudega neid ka kinnitab, asudes tööle ja õppima, et tasuda oma võlg ühiskonna ees. Eeldused on olemas ja piisava toetuse korral on see ka reaalne. Samuti võib loota, et kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Vangistuse ajal on osalenud vangla majandustöödel, mis näitab, et ka lihtsat tööd kinnipeetav ei põlga ära. Teisalt ei toeta tema käitumine ka vangla subkultuuri, mida võiks eeldada, kui lähtuda talle ette heidetud süüst. Vabanemisjärgseks töökohaks on xxx ja xxx. xxx juhatuse liige A. S. kinnitas, et vangistusest vabanedes on kinnipeetav antud firmasse tööle oodatud. Firma tegevusalaks on isolatsioonitööd. Ka xxx pakub kinnipeetavale vabanedes tööd. Kinnipeetaval on võlgnevusi, kuid neid on juba hüvitama asutud ning vanemad on andnud lubaduse aidata võlgu tasuda. Ema sõnul aitavad majanduslikult toime tulla ka kinnipeetava vanavanemad. Perekond on valmis kinnipeetavat majanduslikult ka edaspidi toetama. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Perekondlik toetus ja hea läbisaamine kindlustab hakkamasaamise. Ametnikega probleeme ei ole täheldatud, avatud ja viisakas suhtleja, tema käitumist saab pidada õiguskuulekaks. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta ühiskonna poolt aktsepteeritud teele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Siinkohal heidabki süüdlasele negatiivset varju narkootikumid ja mõjutatavus. Nii kinnipeetava enese ütlustest kui ka vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et narkootikume tarbis aastast 2013 kuni 01.01.2017, mil ise loobus, sest tervis hakkas kannatama. Vangla iseloomustuse kohaselt on ise veendunud, et suudab ka vabanemise järgselt elada ilma narkootikumideta. On

mõistnud, et need ei ole midagi head talle toonud. Kohus loodab, et loobumine narkootikumidest on lõplik, kuid siiski tuleb katseajaks keelata selle tarvitamine ja omamine. Samuti tuleb mõjutatavuse tõttu keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kokkuvõtvalt nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uus lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt, kriminaalsetest eluviisidest hoidudes. Kuna kinnipeetava jaoks on tegemist esimese vangistusega, siis võimaldab senine vangistuskäik loota, et vabaduse kaotus on isikule omanud vajalikku mõju ning isik on tõepoolest mõistnud varasema käitumise keelatust ning hakkab ennast edaspidi korralikult ülal pidama. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Andrei Dron tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.01.2020 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 23.01.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas kokku 230.40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 230.40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andrei Dronlt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.