Liiklussüüteod

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile [email protected] ning jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Marco Malevat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt 02. märtsil 2018. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-18-1874 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja mille karistatus ei ole kustunud, juhtis 29. jaanuaril 2020. a kella 21.01 ajal Tartu linnas Kalda tee 12 juures mootorsõidukit Opel Zafira reg. nr-ga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,88 mg/l kohta. Marco Maleva rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Marco Maleva toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Marco Malevale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Marco Maleval koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata KarS § 68 lg 1 alusel Marco Maleva kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29. jaanuarist 2020. a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Marco Maleva ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Marco Maleva käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Marco Malevale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Marco Malevat alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Marco Malevalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Marco Malevale ja kolmandale isikule K. M. le kuuluv mootorsõiduk Opel Zafira reg nr XXX (VIN-kood XXX) kuriteo toimepanemise vahendina. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistava kohtuotsusega kiirmenetluses kaasnev sundraha 438 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu 55,20 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata KarS § 180 lg 3 alusel 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Marco Maleva tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada Marco Maleva suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Samuti on põhjendsatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina Marco Malevale ja kolmandale isikule K. M. le kuuluv mootorsõiduk Opel Zafira reg nr XXX . KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud Marco Maleva poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud samaliigilise kuriteo eest 2018. a. Lisaks on teda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitanuna karistatud ka 2018. a detsembris väärteokorras. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole Marco Malevale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Märkimist väärib, et süüdistatava tööalane tegevus on seotud sõiduki juhtimisega, kuid vaatamata sellele, et on oht kaotada oma töö, on ta toime pannud korduvalt sarnased õigusrikkumised. Kuriteo toimepanemiseks kasutas Marco Maleva mootorsõidukit Opel Zafira reg nr XXX , mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel temale. Kuna tegemist on

autoga, mis on soetatud tal koos abikaasaga, siis on üle kuulatud kolmanda isikuna ka K. M. , kes on andnud oma nõusoleku sõiduki konfiskeerimiseks. Kõnealust sõidukit on Marco Maleva juhtinud ka eelmise kuriteo toimepanemise ajal. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on Marco Maleva kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks tahtliku kuriteo toimepanemisel, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada Marco Maleva kasutuses oleva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta KarS § 85 lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Marco Malevalt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.