Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord

Määrus väljastada B.H-le , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 09.01.2019. a otsusega tunnistati B.H süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati teda 1-aastase vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetakse ülejäänud vangistus B.H suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning ta määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati B.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 25.01.2019. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 20.12.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande B.H-le karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune B.H on rikkunud kohtu poolt talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. 06.12.2019. a politseilt saadud päringu vastuse kohaselt kontrolliti B.H 24.11.2019. a kell 01:30 kahtlustatavana kodus elukaaslase kehalises väärkohtlemises lapse juuresolekul. 24.11.2019. a on alustatud B.H suhtes kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel ning Harju Maakohtu 25.11.2019. a määrusega 1-19-9347 on B.H võetud 2-kuuks vahi alla. Politsei poolt tehti B.H-le 24.11.2019. a kell 02:06 alkoholi tarvitamise kontroll, mille tulemus oli positiivne 1,34 mg/l. B.H läbis sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ ajavahemikul 15.10.2019. a -15.11.2019. a ning ta oli programmi lõppedes oli kindel, et jälgib tulevikus paremini seadusi ja reegleid. Kriminaalhooldusosakonnas on lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 3 korda, kõikidel kordadel on tulemused olnud negatiivsed. Politsei poolt teostatud kontrollid on olnud positiivsed, seega hinnang lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi täitmisele on negatiivne. B.H-le on koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 03.09.2019. a oli koostatud esimene kirjalik hoiatus. 04.08.2019. a kell 00:23 oli joobes olekus avalikus kohas koos 11-aastase lapsega ja käitus agressiivselt. Joovet fikseerida ei õnnestunud, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Lisaks rikkus kohustust eelnevalt küsida luba elukoha vahetamiseks; 2) 11.10.2019. a oli koostatud teine kirjalik hoiatus. 09.09.2019. a peeti B.H kahtlustatavana kinni KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning B.H oli joobeseisutunnustega. Joovet fikseerida ei õnnestunud, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. 01.10.2019. a edastati ametnikule politsei poolt e-kiri, mille kohaselt toimetati B.H 29.09.2019. a kell 20:45 Tallinna Kainestusmajja alkoholijoobes. Isik keeldus

puhumast indikaatorvahendisse, alkoholilõhn suus. 01.10.2019. a edastati ametnikule protokollid. Protokolli kohaselt oli isik 28.08.2019. a olnud ründav oma elukaaslase suhtes ning oli teda tõuganud. Täna (29.09.2019. a) oli isik agressiivne joobes olekus elukaaslase suhtes. On oht, et isik võib rünnata elukaaslast ning toime panna süüteo. Ametnik vestles enne teise hoiatuse tegemist kriminaalhooldusalusega ning küsis selgitusi. B.H lubas alkoholi mitte tarvitada ja väitis, et mõistab lisakohustuse täitmise vajadust ning mõistab enda poolt toime pandud väärkohtlemise hukka. Kuna hooldusalune väljendas tegudele kahetsust ning lubas alkoholi mitte tarvitada, siis ametnik otsustas anda hooldusalusele viimase võimaluse enda tõestamiseks ning erakorralise ettekande asemel koostas kirjaliku hoiatuse. B.H ei tunnista probleemi seoses alkoholiga. Ametniku hinnangul on isikul alkoholiga probleemid, kuid isikul puudub motivatsioon probleemidega tegelemiseks. Lisaks kujutab hooldusalune ohtu oma lähedastele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata B.H-le määratud karistus täitmisele. B.H ei ole suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest. Jätkates alkoholi tarvitamist võib ta olla teiste isikute suhtes ohtlik, ennekõike ohtlik oma lähedaste suhtes. Kriminaalhooldusametnik taotles B.H karistuse täitmisele pööramist, kuna isik tarvitas katseajal alkoholi ning on seetõttu ohtlik oma lähedastele. B.H , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada. Oma käitumisega on B.H näidanud oma ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja näidanud, et tal puudub motivatsioon seaduskuulekalt elada. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta saab aru, et karistuse täitmisele pööramine on tema puhul vältimatu. Ta tunnistas, et rikkus kriminaalhoolduse lisakohustust, kui tarvitas alkoholi. Ta oli arvamusel, et „joob tasakesi“ alkoholi, täpsemalt ta selle üle ei mõelnud. Teatas, et ta on katseajal jooksul korduvalt alkoholi tarvitanud. Psühhiaatri poole ta pöördunud ei ole, kuna ei arva, et see on haigus. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus B.H-le Harju Maakohtu 09.01.2019. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna B.H , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune B.H rikkus kohtu poolt talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. B.H-l tuvastati 24.11.2019. a alkoholi joove - 1,34 mg/l ning tema suhtes alustati uut kriminaalasja seoses lähisuhte vägivallaga. Lisaks kontrollis politsei B.H 04.08.2019. a kell 00:23, mil isik oli joobes avalikus kohas koos 11aastase lapsega ja käitus agressiivselt. Joovet küll fikseerida ei õnnestunud, kuna isik keeldus

indikaatorvahendisse puhumast. Samuti pidas politsei B.H kahtlustatavana kinni 09.09.2019. a KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning B.H oli joobeseisutunnustega. Joovet fikseerida ei õnnestunud, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Ka 29.09.2019. a politsei toimetas B.H kell 20:45 Tallinna Kainestusmajja alkoholijoobes, protokolli kohaselt oli isik olnud ründav ja agressiivne oma elukaaslase suhtes ning oli teda tõuganud. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et B.H karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus otsust tehes andis B.H-le võimaluse vangistust tingimisi vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust. B.H selle asemel, et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, ei pidanud vajalikuks kriminaalhoolduse kohustusi täita, mida ta tunnistas kohtuistungil ka ise. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet B.H suhtes selles kriminaalasjas, kuid on leidnud kinnitust, et isik on juba 2019. a augustikuust tarvitanud korduvalt alkoholi. B.H ei tunnista oma probleemi seoses alkoholiga ega ole pöördunud sõltuvusravile. Isikule on alkoholi kuritarvitamine tõsine probleem, kuid tal puudub motivatsioon probleemiga tegelemiseks. Jätkates alkoholi tarvitamist võib ta olla teiste isikute suhtes ohtlik, ennekõike ohtlik oma lähedaste suhtes. Kohtu hinnangul on põhjendatud B.H suhtes karistuse täitmisele pööramine. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega näidanud, et ta ei pea kohtu poolt määratud kohustusi olulisteks, ta ei ole vajalikuks pidanud neid täita ning on rikkunud käitumiskontrolli kohustusi tahtlikult. Kohtu arvates ei ole praegusel ajal otstarbekas pikendada isikule katseaega või määrata täiendavaid kohustusi, kuna kriminaalhoolduse kulg on näidanud, et tema puhul ei anna tulemust kriminaalhoolduse kergemate meetmete kohaldamine. Kriminaalhooldusametnik on teinud talle 2 kirjalikku hoiatust alkoholi tarvitamise tõttu, kuid sellest hoolimata isik jätkas alkoholi tarvitamist ega teinud hoiatustest mitte mingisuguseid järeldusi. Kohus leiab, et B.H-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. B.H-l tuleb asuda karistust kandma reaalselt, kuna seni kohtu poolt määratud leebemad meetmed ei ole suutnud teda motiveerida kriminaalhoolduse nõudeid täitma. B.H viibib praegusel ajal vahi all juba uues kriminaalasjas, kus teda kahtlustatakse lähedase suhtes uue vägivallakuriteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on B.H suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb B.H-le Harju Maakohtu 09.01.2019. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 11 kuud vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et B.H suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Kaitsjatasu jätab kohus riigi kanda, kuna isik loobus kohtuistungil kaitsjast.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.