1-20-158/5 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

R.T süüdistatakse selles, et tema 27.07.2019 kella 03:00-03:40 vahelisel ajal xxxx külas ähvardas oma abikaasat M tapmisega, võttes suure musta käepidemega lauanoa, mille noatera pani vastu kannatanu kaela ja ütles: „tapa ennast ära“. Sellise tegevuse tulemusel kartis kannatanu oma elu ja tervise pärast ning tõmbas noa R.T käest ära. Seejärel võttis R.T köögi lauasahtlist teise musta käepidemega sakilise terava noa, mille M P võttis samuti tema käest ära. M P tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna R.T oli alkoholijoobes ning käitus agressiivselt. Seega R.T, oma tahtliku tegevusega, pani toime tapmisega ja füüsilise vägivallaga ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti R.T 27.07.2019 kella 03:00-03:40 ajavahemikul xxxx küla aadressil asuva maja koridoris haaras oma abikaasast M P kinni, lõi M P pea vastu koridori seina, lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead ja tõukas pikali koridori põrandas olevate väljaulatuvate keermelattide otsa. Selliselt tekitas R.T M P füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt selja alaosa ja vaagna lahtise haava, vasakul poolel tuhara ülaosas ca 2,5 cm suuruse haava, parema käe väikese sõrme nukil marrastuse ning paremal näopoolel punetuse. Seega R.T, oma tahtliku tegevusega, pani toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ähvardamise ja kehalise väärkohtlemisega on tekitatud mittevaralist kahju (füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi) Marge Paltšikova suhtes. Tsiviilhagi ei ole kannatanu esitanud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht R.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.T karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks 1 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud 11 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt R.T-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 876 eurot ja kaitsjatasu summas 124,80 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.T süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad R.T-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 124,80 eurot ning, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a on selle suurus 876 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduv 1 CD-plaat salvestusega on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuistungil tehtud protokollilise paranduse järgi kuuluvad kriminaalasjas ära võetud 2 musta käepidemega nuga hävitamisele, oranži käepidemega nuga tuleb tagastada kannatanule. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik