Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 CD-plaat kõnesalvestisega – jätta kriminaalasja materjalidele

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Raul Remmelgat (Raul Remmelgas) süüdistatakse selles, et tema 10.07.2019 kell 23:30 ja 11.07.2019 kell 01:00 vahemikus xxxx, aadressil xxxx asuvas korteris tiris kätest oma xxxx H H (H) elutoa põrandale pikali, astus kannatanule selja peale ning lõi kannatanut korduvalt jalaga tuhara piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Raul Remmelgas H H füüsilist valu ja kehavigastusi,

nimelt: verevalumid peas, verevalumid ja kriimistused kätel, verevalum puusapiirkonnas, abaluupiirkonnas verevalumid. Seega Raul Remmelgas, oma tahtliku tegevusega, pani toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Raul Remmelgas’e, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Raul Remmelgas’e karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. Nimetatud karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.07.2019.a., s.o 1 päev vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 kohustada Raul Remmelgas’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Raul Remmelgas’elt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu 129,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, prokurör istungil taotles KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 66 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Raul Remmelgas’e süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Raul Remmelgas tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad Raul Remmelgas’elt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. 876 eurot. Arvestades asjaolu, et antud kriminaalasjas sõlmiti kokkulepe 06.12.2019.a., oli menetlusosalistel põhjust eeldada, et asi võidakse lahendada ka veel 2019. aastal. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohus ei saa hälbida kokkuleppe järgi väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude jaotusest ilma, et menetlusosalised seda kohtuistungil muudaksid, on kohtu hinnangul otstarbekas lähtuda kokkuleppes ettenähtud sundraha määrast, mille suurus on seotud 2019.a. palga alammääraga. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 810 euro ulatuses ning sellest ülejääv osa, s.o 66 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaaltoimikus olev 1 CD-plaat kõnesalvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.