Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2020, Tartu
Kriminaalasja number
1-19-9494 (19278001316)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Hanna-Liisa Moks
Kriminaalasi
Taavi Toomi süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Jüri Vissak
Süüdistatavad
Taavi Toom. Isikukood 38612056536; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
kokku 1152,60 eurot välja Taavi Toomilt. Menetluskulud tuleb Taavi Toomil tasuda 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 15. jaanuarist 2020. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Taavi Toomi selles, et ta juhtis 19. juulil 2019 kell 4:25 Tartus Magasini 1a juures liikurmasinat (golfikäru), kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,39 mg/g kohta. Selle teoga rikkus T. Toom LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T. Toom toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava T. Toomi, tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja abiprokurör Jüri Vissaku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on T. Toomile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui T. Toom ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse T. Toomilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb T. Toom KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Probleemi pole 153,60 euroga, mis on määratud kaitsjale makstud tasuna kohtueelses menetluses ega joobe tuvastamise tasuga 189 eurot (14 eurot etanooli määramiseks ja 175 eurot narkootiliste ainete määramiseks). Lisaks aga märgitakse, et menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev 810 eurone sundraha. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme
kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 810 eurot. Praegu on sundraha aga 876 eurot: vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 876 eurot ja selle kohus menetluskulude hulka arvama peabki. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki, sest T. Toom teenib Eesti keskmist palka või isegi natuke vähem ja peab ülal XXX alaealist last. KrMS § 180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha jätta niisiis 66 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 810 euro ulatuses, määratud kaitsjale makstud 153,60 eurot ning joobe tuvastamise tasu 189 eurot (14 eurot etanooli määramiseks ja 175 eurot narkootiliste ainete määramiseks), kokku 1152,60 eurot tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb T. Toomil menetluskulud tasuda ositi 3 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes iga kuu vähemalt 384,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.