Kriminaalasi nr 1-19-9591
15.jaanuaril 2020.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul ringkonnaprokurör Natalja Lebed osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja T.T Ik XXX, kodakondsus määratlemata, 10 klassi haridusega, emakeel – vene keel, töötab xxx, elukoht: xxx, 2 kehtivat kriminaalkaristus viimati - 06.02.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 660 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 600 eurot, mis KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt 50 eurot. Karistus täidetud. - Kehtivaid väärteokaristusi ei ole tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus
tuvastas
T.T süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega nr 1-16-3822 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 22.09.2018 kella 23.00 ajal, viibides Tallinnas, aadressil xxx asuvas korteris, tüli käigus, lõi oma elukaaslast A Kd ühel korral käega näkku, tiris kannatanut juustest, tekitades oma tegevusega kannatanu A Kle füüsilist valu. Samuti ähvardas T.T kannatanut A Kd tapmisega, öeldes, et tapab kannatnu noaga ära. Seega pani T.T oma tahtliku tegevusega toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, so KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J uhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Natalja Lebed, süüdistatav T.T ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest T.T-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 aasta ja 11 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 11 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2018 kuni 23.09.2018, so 2 päeva, ning ära kandmata karistuseks jääb seega vangistus 2 aastat 10 kuud 28 päeva. § 73 lg 4 ja KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui T.T ei pane 3 aastase
katseaja kestel toime uut kuritegu, allub vastavalt KarS § 75 lg 2 p 9 elektroonilisele valvele ning täidab KarS § 75 lg–s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 kohaselt kohustub T.T alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 kuud. KarS § 751 lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.T temale KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub T.T-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb T.T-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1038 eurot tuleb T.T tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 86,50 eurot. Asitõend 1 CD plaat 22.09.2018 kõnesalvestisega Häirekeskusele, mis asub kriminaalasja juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1, § 73 lg 1,3,4, § 75 lg 2 p 9, § 751 lg 3 ja lg 4 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.T KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 11 kuud vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõista T.T-le 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.T eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2018 kuni 23.09.2018, so 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui T.T ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, allub vastavalt KarS § 75 lg 2 p 9 elektroonilisele valvele ning täidab KarS § 75 lg–s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel määrata elektroonilisele valve pikkuseks 10 kuud. KarS § 751 lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui seade kinnitatakse T.T keha külge. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.T-le määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.01.2020.a. T.T määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
kriminaalhooldusosakonna
Menetluskulud Välja mõista T.T-lt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 162 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1038 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 86,50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse T.T-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend 1 CD plaat 22.09.2018 kõnesalvestisega Häirekeskusele, mis asub kriminaalasja juures KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.