1-19-10144
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2020. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-10144 (19930000279)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Antonio Javier Villacis Salto, Anneli Helmann Avi Tikva süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Jhoenis Serpa Araujo süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Kokkuleppemenetluses Eneli Laurits
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
Avi Tikva Sünniaeg: 29.03.1969, Iisraeli koxik, emakeel: heebrea keel, valdab vene keelt, keskharidus, töökoht: x, elukoht: püsiv elukoht Eestis puudub, üürikorter x, Tallinn, asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2019, vahistatud Harju Maakohtu 15.10.2019 vahistamismäärusega kaheks kuuks. Tõkendi tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 11.12.2019 määrusega kuni 13.02.2020. Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Advokaat Alla Jakobsoni asenduskaitsja advokaat Arina Liskman-Getsu Jhoenis Serpa Araujo Sünniaeg: 20.06.1994, Columbia Vabariigi koxik, emakeel: hispaania keel, keskeriharidus, töökoht: puudub, püsiv elukoht Eestis puudub, üürikorter x, Tallinn, asukoht Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
Kaitsja
Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2019, vahistatud Harju Maakohtu 15.10.2019 vahistamismäärusega kaheks kuuks. Tõkendi tähtaega pikendatud Harju Maakohtu 11.12.2019 määrusega kuni 13.02.2020. Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata. Advokaat Arina Liskman-Getsu
seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistuse sisu Avi Tikvat süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Jhoenis Serpa Araujoga on käidelnud suures koguses narkootilist ainet. Nimelt omandasid Avi Tikva ja Jhoenis Serpa Araujo eeluurimisel seni tuvastamata ajal ja isikult Hollandist suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mille puhta aine kogus kokku oli 231,2 grammi. Seejärel, vastavalt ühisele teoplaanile, peitsid Avi Tikva ja Jhoenis Serpa Araujo narkootilist ainet sisaldavad pakid enda kehaõõnsustesse selliselt, et neli pakendit olid Avi Tikva organismis ja 10 pakendit Jhoenis Serpa Araujo organismis. Sellele järgnevalt lendasid nad Hollandist läbi Saksamaa Eestisse ning saabusid Eesti Vabariiki 13.10.19 kell 17:30 lennuga LH882 Saksamaalt (Frankfurdist), mis oli mõlemale jätkulennuks Hollandist (Amsterdamist). Avi Tikva organismis olnud neljas pakendis oli puhast ainet kokaiin kokku 81,0grammi ja Jhoenis Serpa Araujo seedekulglas olnud 10 pakendis oli puhast ainet kokaiin kokku 150,2 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist. Seega piisab 231,2 grammist kokaiinist narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 3556 inimesele. Sellise käitumisega pani Avi Tikva toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jhoenis Serpa Araujot süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Avi Tikvaga on käidelnud suures koguses narkootilist ainet. Nimelt omandasid Avi Tikva ja Jhoenis Serpa Araujo eeluurimisel seni tuvastamata ajal ja isikult Hollandist suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mille puhta aine kogus kokku oli 231,2 grammi. Seejärel, vastavalt ühisele teoplaanile, peitsid Avi Tikva ja Jhoenis Serpa Araujo narkootilist ainet sisaldavad pakid enda kehaõõnsustesse selliselt, et neli pakendit olid Avi Tikva organismis ja 10 pakendit Jhoenis Serpa Araujo organismis. Sellele järgnevalt lendasid nad Hollandist läbi Saksamaa Eestisse ning saabusid Eesti Vabariiki 13.10.19 kell 17:30 lennuga LH882 Saksamaalt (Frankfurdist), mis oli mõlemale jätkulennuks Hollandist (Amsterdamist). Avi Tikva organismis olnud neljas pakendis oli puhast ainet kokaiin kokku 81,0grammi ja Jhoenis Serpa Araujo seedekulglas olnud 10 pakendis oli puhast ainet kokaiin kokku 150,2 grammi.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist. Seega piisab 231,2 grammist kokaiinist narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 3556 inimesele. Sellise käitumisega pani Jhoenis Serpa Araujo toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Konfiskeerimisele kuuluv vara: vastavalt KarS § 831 lg 1 konfiskeerida Avi Tikva kinnipidamisel temalt äravõetud 470 eurot ja 4 dollarit. Narkootilised ained on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). Kohtuotsuse jõustumisel narkootilised ained konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: Ekspertiisiaktidega tagastatud ainete pakendid; Läbiotsimiselt leitud ja ära võetud digitaalne kaal; Läbiotsimiselt leitud ja ära võetud telefon Samsung; Läbiotsimiselt leitud ja ära võetud mälupulk Kingston; Lufthansa lennupiletid (4 tk) ja pardakaardid (2 tk) ja lennujaama parkimispilet; Jhoenis Serpa Araujo kinnipidamisel äravõetud telefon Samsung; Avi Tikva kinnipidamisel äravõetud telefon Samsung Galaxy S8; Kilerull, külmutuskotid ja digitaalne kaal (Avi Tikva kinnipidamisel äravõetud esemed). Süüdistatavale on selgitatud, et tema peab süüdimõistmisel tasuma KrMS § 179 kohaselt sundraha I astme kuriteo eest 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas 1350€ ja kriminaalmenetluse kulu summas 696.68€. Jhoenis Serpa Araujo Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 19.12.2019 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits, süüdistatav Jhoenis Serpa Araujo ja tema kaitsja Arina Liskman-Getsu järgneva kokkuleppe: KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse. Tulenevalt KarS § 73 lg 1 ja 3 taotleb prokurör kohtult Jhoenis Serpa Araujo suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist ja mõista, et mõistetavast karistusest 4 kuud kuulub kohesele ärakandmisele ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat 8 kuud jäetaks tingimuslikult kohaldamata rakendades tema suhtes 3 aasta pikkust katseaega. Jhoenis Serpa Araujo osalise vangistuse algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamsie aeg, s.o 13.10.2019. Lisakaristusena taotleb prokurör Jhoenis Serpa Araujo Eesti Vabariigist väljasaatmist ja 5 aasta pikkuse sissesõidukeelu kehtestamist vastavalt KarS § 54. Kriminaalmenetluse kulud: 1) DNA ekspertiisi kulu summas 399 eurot 2) Narkootilise aine ekspertiisi kulu kogusummas 168 eurot 3) Kahtlustatav Avi Tikva ülekuulamisel osalenud kaitsja Jugans Grossmanni tasutaotlus summas 142,88 eurot 4) Kahtlustatav Jhoenis Serpa Araujo ülekuulamisel osalenud kaitsja Merike Allikmäe tasutaotlus summas 108 eurot 5) Kahtlustatav Avi Tikva vahistamise istungil osalenud kaitsja Jugans Grossmanni tasutaotlus summas 70.8 eurot 6) Kahtlustatav Jhoenis Serpa Araujo vahistamise istungil osalenud kaitsja Merike Allikmäe tasutaotlus summas 86.4 eurot Konfiskeerimisele kuuluv vara: vastavalt KarS § 831 lg 1 konfiskeerida Jhoenis Serpa Araujo kinnipidamisel temalt äravõetud 115 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et tema peab süüdimõistmisel tasuma KrMS § 179 kohaselt sundraha I astme kuriteo eest 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas 1350€ ja kriminaalmenetluse kulu summas 278.4€.
Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkulepete ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljenxud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav Avi Tikva kuulub temale KarS § 184 lg 2 p 1 ja Jhoenis Serpa Araujo kuulub temale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistused sõlmitud kokkulepete kohaselt. Kuivõrd kokkulepe sisaldab endas menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana summat 1350 eurot, mis kehtis 2019. aastal kui sõlmiti kokkulepe ja kohtuotsus koostati 2020. aastal, mil sundraha suuruseks on 1460 eurot, tuleb sundraha vahe 110 euro ulatuses jätta mõlemalt süüdistatavalt välja mõistmata.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.