Liiklussüüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Aleksei Kozorezovi selles, et ta juhtis 21. juulil 2019 kell 21:58 Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vara külas Aovere-Kallaste-Omedu maantee kaheksandal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXX, olles alkoholijoobes: alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta. Selle teoga rikkus A. Kozorezov LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Kozorezov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Kozorezovi, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja abiprokurör Jüri Vissaku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Kozorezovile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. juuli 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse A. Kozorezovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Kozorezov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse A. Kozorezovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. Kozorezov KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Probleemi pole 43,20 euroga, mis on määratud kaitsjale makstud tasuna kohtueelses menetluses. Lisaks aga märgitakse, et menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev 810 eurone sundraha. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 810 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 876 eurot: vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 876 eurot ja selle kohus menetluskulude hulka arvama peabki. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. KrMS § 180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha jätta niisiis 66 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 810 euro ulatuses, määratud kaitsjale makstud 43,20 eurot, kokku 853,20 eurot tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Kozorezovil menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes kuus vähemalt 71,10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.