Liiklussüüteod

Janis Suur on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 79,20 eurot; joobe tuvastamise maksumus 14 eurot; sundraha 810 eurot.

2 (5)

Võimaldada Janis Suurel menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10 (kümne) kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt kuu lõppkuupäevaks tasuma 90,32 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni (viimane tasumise tähtaeg 30.11.2020.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700000019 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Janis Suurt selles, et tema isikuna, keda on 10.07.2013 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja otsusega nr 1-13-6358 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, 13.06.2019 kella 20:33 paiku juhtis XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,84 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus Janis Suur kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Janis Suur toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Janis Suurelt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkusest vangistusest peab Janis Suur ära kandma 14 (neliteist) päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 2 (kaks) päeva (13.- 14.juuni 2019), mille vältel Janis Suur oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab J.Suur reaalselt ära kandma veel 12 (kaksteist) päeva 3 (5)

vangistust, mille kandmise aega tuleb hakata arvestama alates J.Suure kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Janis Suur ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:      

elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et J.Suur on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab J. Suur endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J. Suur on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 79,20 eurot, joobe tuvastamise tasu 14 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 903,20 eurot ära tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul, kohustades J. Suurt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 90,32 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Janis Suure süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi. Seega tuleb Janis Suur süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kuivõrd käesoleval aastal on sundraha suuruseks teise astme kuriteo 4 (5)

toimepanemise eest süüdimõistmise korral 876 eurot, siis leppisid pooled kokku, et 66 eurot, mille võrra on sundraha eelmise aastaga võrreldes suurem, jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.