Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
19.12.2019.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-9806 (16231600488)
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kriminaalasi
X.Yi kahtlustuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi.
Kahtlustatav
X.Y, ik: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; varem kriminaalkorras karistamata.
Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati 07.04.2016.a menetlust KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 tunnustel selles, et 07.04.2016.a kella 14.42 paiku püüdis X.Y varastada Tallinnas aadressil Viru väljak 4 asuvast Kaubamaja toidumaailmast Kaubamaja AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 10,37 eurot ja nimelt: - pannkoogid toffee- ja kirsitäidisega maksumusega 1,55 eurot; - söögitarvikud 2 tk kogumaksumusega 0,32 eurot; - mandli Premium maksumusega 6,65 eurot ja - sidruniheina tee maksumusega 1,85 eurot.
Eeltoodud kaubaga möödus X.Y kassast ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas nr 19231600207 kogutud tõendeid kogumis, leiab, et X.Yile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega:
võimalikku ravivajadust ei ole võimalik hinnata ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus, kuna jääb kahtlus psühhootilise häire esinemisele. Seetõttu tehti ettepanek suunata X.Y statsionaarsele kohtupsühhiaatria ekspertiisile, kus saab X.Yit dünaamiliselt jälgida, viia läbi korduvaid psühhiaatrilisi intervjuusid ja psühholoogilisi uuringuid ning teha peaaju kompuuterdiagnostika;
ja käitumuslikke kõrvalekaldeid, mis ei piira tema võimet ümbritsevast, oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saamiseks ning käitumise juhtimiseks. X.Y on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tema viimased väärteokaristused jäävad 2015. aastasse ja on käesolevaks ajaks arhiveeritud ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega võib asuda seisukohale, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud X.Yi elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks ning isik on saanud aru oma teo keelatusest ja asunud õiguskuulekale teele. X.Yi puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Võrdse kohtlemise printsiipi arvestades lahendatakse sarnase süü suuruse ja kahtlustatava isikuandmetega menetlused oportuniteedi põhimõttel. Lisaks on käesoleval juhul X.Yile etteheidetava teo toimumisest möödunud üsna pikk aeg ja kahtlustatav ei ole menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Seega tuleb prokuröri hinnangul antud kriminaalasjas asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd tegemist oli isiku enda ja oma alaealise lapse eluliste vajaduste rahuldamiseks toime pandud vargusega. Varastatud kauba väärtus oli väga väike ning vargus jäi katse staadiumisse. X.Yile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg. 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kuigi KrMS § 202 lg. 2 ja levinud praktika kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse määratud tähtajaks, siis käesoleval juhul võttes arvesse erandlikke asjaolusid ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Nimelt on X.Y avaldanud, et ta kasvatab üürikorteris üksi oma kuueaastast poega ja elatub töötuskindlustus-hüvitisest ja toimetulekutoetusest. X.Y on kinnitanud, et tema rahalised vahendid kuluvad pere ülalpidamisel eluaseme üüri, toidu ja esmavajaduste rahuldamiseks. Rahalise kohustuse täitmine oleks X.Yi jaoks äärmiselt raskendatud ning mõjutaks liigselt ka tema lapse heaolu, keda ei saa kriminaalmenetluse tõttu põhjendamatult raskesse olukorda panna. Samuti ei ole X.Yil alaealise lapse eest hoolitsemisest tulenevalt võimalik täita üldkasuliku töö tegemise kohustust. Kriminaalmenetluse kuludeks on kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasud summades 318,75 eurot ja 3151,09 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu 48 eurot. Nimetatud kriminaalmenetluse kulude tasumine täies ulatuses ei ole X.Yile jõukohane. Võttes arvesse, et X.Yil puuduvad rahalised vahendid kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks ja kindla summa riigituludesse maksmiseks ning alaealise lapse eest hoolitsemisest tulenevalt võimalus teha üldkasulikku tööd, leiab prokurör, et ei ole otstarbekas määrata X.Yile muid kohustusi peale kohustuse maksta määratud kaitsjatasu 48 eurot. X.Y on kinnitanud, et on nõus tasuma menetluskulud osaliselt, s.o määratud kaitsjatasu summas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 3469,84 eurot tuleb jätta riigi kanda. Prokurör leiab, et X.Yi suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga. X.Yile on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Seega juhindudes KrMS § 180 lg. 3, § 202 lg. 1 ja § 202 lg. 2 p. 1 taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 16231600488 menetlus ning kohustada X.Yit (ik: xxxxxxxxxxx) KrMS § 202 lg. 2 p. 1 järgi tasuma kriminaalmenetluse kulud 48 eurot (kaitsjatasu). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg. 3 alusel 6 kuud alates kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koostamisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o ekspertiisikulud kogusummas 3469,84 eurot (318,75+3151,09 eurot) jätta riigi kanda.
Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg. 1 alusel X.Yi kahtlustuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg. 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg. 2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X.Yi suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav X.Y on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg. 1 alusel ning nõustunud maksma kriminaalmenetluse kuludena kaitsjatasu summas 48 € KrMS § 202 lg. 2 p. 1 kohaselt. Arvestades seda, et X.Yi süü antud kriminaalasjas ei ole suur, samuti seda, et X.Y on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel on X.Y kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kuluna kaitsjatasu summas 48 eurot, seda 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 19.06.2020.a. Asitõendina kriminaalasjas olev CD – plaat videosalvestisega tuleb jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel. Ekspertiisikulud summas 3469,84 eurot jätab kohus taotluses toodud põhjendustel KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. Kohus selgitab, et KrMS § 202 lg. 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.