Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Kohaldada Ralf Milleri suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4 ja 9 alusel järgmised kohustused: -

asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; alluda elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Ralf Millerile elektroonilise valve tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Ralf Miller vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ralf Milleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ralf Miller on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.10.2015 otsusega KarS § 414 lg 2 p 2, § 414 lg 1 ja § 25 lg 1, 2 - § 114 p 2, 7 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 11 aastat. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 30.07.2012. Isikut on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vangistuses viibib ta samuti esimest korda. Tulenevalt Ralf Milleri ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Ralf Miller taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab oma elukaaslase juures, neil on ühine laps ja head suhted. Lähedasteks nimetas veel endise abikaasa ja xxxx elavad lapsed, kellega on samuti väga head suhted. Selgitas, et rahalised nõuded teda vabaduses mõjutama ei hakka, lähedased ja sõbrad on lubanud teda toetada ning aidata. Tunnistas, et kuritegu oli jube ja selleni viiv elu oli õudne. Palus, et kohus pööraks tähelepanu tema vanusele ja kinnitas, et lahendab kõik probleemid rahumeelselt ning tahab aidata oma lapsi. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Ralf Milleri tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Silvi Erro sõnul on Ralf Millerist vanglas saanud sügavalt usklik inimene, ta käib regulaarselt kirikus. Isik on läbinud kõik talle määratud sotsiaalprogrammid, on töötanud,

distsiplinaarkaristused puuduvad ja isik siiralt kahetseb oma tegu. Vabaduses on olemas ka kõik tingimused: elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht, garanteeritud on töökoht, lähedased toetavad. Kaitsja palus Ralf Millerile anda võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seadusekuulekat eluviisi. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on Ralf Miller ära kandnud 11-aastasest vangistusest 7 aastat 4 kuud ja 18 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Ralf Milleri puhul on täidetud ka KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tingimus: kohus võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega saab Ralf Miller taotleda enne tähtaega vangistusest vabastamist ka ilma elektroonilise valveta. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on vabatahtlikult võtnud endale kohustuseks alluda ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Ralf Milleri saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Ralf Millerile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Ralf Milleril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Vangla on iseloomustuses märkinud, et kinnipeetava käitumine on olnud ja on probleemitu. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma elukaaslase juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele ja mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Ralf Milleril olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgse töökoha tootmisjuhina on Ralf Millerile garanteerinud xxxx OÜ, seega saab isikul vabaduses olema isiklik sissetulek. Põhitegevusena on tegelenud ravitsemisega ja soovib sellega vabaduses ka edasi tegeleda ning anda oma teadmised ja oskused edasi lastele. Ka kinnipeetava elukaaslane on valmis teda materiaalselt toetama. Vabanemisfondis on Ralf

Milleril 1328,28 eurot, mis võimaldab tal tagasihoidlikult majandades esimesed kuud vabaduses majanduslikult toime tulla. Majanduslikku toimetulekut võivad aga hakata mõjutama tasumata rahalised nõuded, mida on 20 267 euro ulatuses. Ralf Miller on motiveeritud likvideerima oma võlad. Kuigi isik on pensionär, soovib ta siiski minna tööle. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas elukaaslane ja lapsed, omavahelised suhted lähedastega on head ja toetavad. Ralf Milleri tutvusringkond on laialdane ja raskesti määratletav, kuid elukaaslase sõnul kriminaalse taustaga tuttavaid seal pole. Seega on isikut vabaduses ootamas toetav lähisuhtevõrgustik. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, kuid Ralf Milleri mõjutatavuse kohta andmed puuduvad. Positiivseks loeb kohus seda, et isik on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, on läbinud vestlused probleemide lahendamise oskuse arendamiseks ning tegu-tagajärg-seoste teemadel, samuti ka vestlused materiaalsetest väärtustest, riskivast ja hoolimatust eluviisist. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt. Kuigi isik on pensionär ja tal ei ole kohustust vanglas töötada, on ta töötamiseks soovi avaldanud ning töötab majandustöödel koristajana. Vangla poolt ei ole rohkem tegevusi kinnipeetava individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud (vangla materjalides info puudub). Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, enda sõnul usulistel põhjustel ei tarbi alkoholi üldse. Vastupidise kohta info puudub. Ralf Miller ei tarvita ka narkootikume. Kohtu hinnangul on sõltuvusainete mittetarvitamine äärmiselt positiivne. Vangla hinnangul on kinnipeetava suhtlemisoskused eakohased, kriminaalse subkultuuriga end ei samasta, kriminaalhooldusel varem olnud pole. Isik tunnistab oma süüd ja oma sõnul ei soovinud, et asjaolud niimoodi läheksid. Ralf Miller kahetseb tehtut ja soovib tulevikus elada seadusekuulekalt, tema tulevikuplaanid on reaalsed, ta on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, töötamine ja individuaalkava läbimine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid –suhted ja hoiakud) ja seetõttu leiab kohus, et Ralf Miller kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Ralf Milleri üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada majandusliku kindlustatuse tunde puudumine. Kohus selgitab, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Ralf Milleril kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab

kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud ja elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Ralf Miller lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Ralf Miller suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.