Kriminaalasi nr 1-19-9994
Eesti Vabariigi nimel 16. detsember 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi H.E süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav H.E , IK XXX; sünniaeg: 08. september 1968. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada H.E KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista viis (5) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb H.E Kuivjõel koheselt ära kanda seitse (7) päeva vangistust, mille algust KarS § 68 lg 1 alusel arvestada alates H.E Kuivjõe kahtlustatavana kinnipidamisest 15. detsembrist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada H.E Kuivjõe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust neli (4) kuud kakskümmend kolm (23) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.E ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on H.E katseajajal kohustatud:
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus H.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 23. juuli 2014. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-6268 ja milline karistus ei ole kustunud, 15. detsembril 2019. a kella 09.23 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Tartu tn 21 juures juhtis mootorsõidukit Hyundai registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,95 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,05 mg/l kohta laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus H.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani H.E toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale H.E Kuivjõele karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb H.E Kuivjõel kohe ära kanda karistus 7 päeva vangistust ning 4 kuu ja 23 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui H.E 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.E Kuivjõe eelvangistuses viibitud aeg ja osalise vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 15. detsember 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada H.E Kuivjõe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada H.E käitumiskontrolli ajal alluma alkoholivastasele sõltuvusravile, milleks ta on nõusoleku andnud.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada H.E käitumiskontrolli ajal läbima liiklusohutusevõi alkoholisõltuvuse alase sotsiaalprogrammi vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.E Kuivjõelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 54 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel on kohtul õigus vähendada kuni poole võrra, s.o 405 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista H.E Kuivjõelt menetluskuluna välja sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 54 eurot, s.o kokku 459 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 459 eurot tasumine ositi 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.E Kuivjõelt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobe tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.