1-19-9651
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-9651 (19231702395)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Liina Pohlak Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Indrek Paas süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Piia Enno
Süüdistatav Kaitsja
Indrek Paas – isikukood 37612150013, elukoht xxxx, xxxx kodakondsus, xxxx, emakeel xxxx, varem kriminaalkorras karistamata Natalia Lausmaa
Süüdi tunnistada Indrek Paas KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Indrek Paas ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
läks nuga tema käest ära võtma, siis torkas noaga kannatanule vasakule poole rinna alla rindkeresse. Kui M M seejärel kell 22:28 Häirekeskusesse helistas lõi Indrek Paas teda parema jalaga ühel korral vastu vasakut õlga. Küünarnukiga vastu suud löömise, jalaga reie ja tuhara piirkonda löömise, noaga vasakule poole rindkeresse torkamise ja jalaga vastu õlga löömisega tekitas Indrek Paas M M füüsilist valu, hematoomi vasakule õlale ja vasakule poole rinna alla ca 2 cm pikkuse pindmise haava. Sellega pani Indrek Paas toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Indrek Paasi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Indrek Paasi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg s.o 3 (kolm) päeva ning seega lõplikuks karistuseks jääb 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse päeva) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus Indrek Paasi suhtes osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vastavalt KarS §-ga 75 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:Käitumiskontrolli nõuded vastavalt KarS § 75 lõikele 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks süüdistatavale täiendavalt järgmised kohustused: vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi; vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p 8 osalema sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 92,40 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.