Kriminaalasi nr 1-19-8759
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2019.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Merili Kuus
Tõlk
Marianna Sidorok
Prokurör
Kaito Puusepp
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: G.E, ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 02.08-03.08.2019.a. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
Süüdi tunnistada G.E KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.08-03.08.2019.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 kohustada G.E’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; Määrata G.E Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 06.12.2019.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta G.E’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista G.E’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810 eurot; - kaitsjatasu summas 81 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 20. kuupäevaks (alates 20.01.2020.a. kuni 20.12.2020.a.) vähemalt 74,25 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700061878. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
02.08.2019 kella 13.05 ajal Harjumaal xxx alevikus juhtis A. Novitksi ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõidukiirust ületades mootorsõidukit xxx reg nr xxx alkoholi joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1.01 milligrammi liitri kohta. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 p 4 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega rikkus G.E liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega G.E, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht G.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.E karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. Nimetatud karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.08-03.08.2019.a., s.o 2 päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 kohustada G.E’t käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta G.E’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt G.E’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu 81 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava G.E süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et G.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad G.E ’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsjatasu summas 81 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on see 810 eurot, mis kuulub G.E ’lt samuti väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada G.E’lt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.