1-18-10488/11 - Liiklussüüteod - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

käitumisega rikkus R K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega R K, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 05.11.2019 toimunud kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma kohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 17259000538 kriminaalmenetlus, kuna käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. Viru Ringkonnaprokuratuur taotleb, et kohus määraks R Kle KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 4, 41 ja 5 alusel alljärgnevad kohustused: - Läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus. Kohustus peab olema täidetud lõpetamisest hiljemalt 6 kuu jooksul (täpsem info infolehes). - Hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kriminaalasja lõpetamisest teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vere laboratoorne analüüs (täpsem info infolehes). - Peale vereproovi uuringu vastuse saamist tuleb ennast registreerida alkoholi tarvitamise häire esmasele uuringule. Virumaal on võimalikud pöördumise kohad kas Xxxx (raviteenuste saamiseks tuleb registreeruda vastuvõtule telefonil xxxx) või Xxxx (raviteenuste saamiseks tuleb registreeruda vastuvõtule telefonil xxxx). Ravile minekuks ei ole vaja saatekirja. Teenus on tasuta (v.a. ravimid, mille eest tuleb ise maksta). Esmasel uuringul viiakse läbi intervjuu alkoholi tarvitamise häire ravivajaduse ja motivatsiooni hindamiseks. Edasine ravi meditsiiniasutuses toimub ainult vajadusel ja on rangelt vabatahtlik. - Kuus kuud peale esmaste vereanalüüside andmist on isik kohustatud läbima korduva alkoholi liigtarvitamise laboratoorse analüüsi (täpsem info infolehes). - Mitte tarvitada käesoleva määrusega määratud kohustuste täitmise ajal alkoholi. - Tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 95 eurot. Kohustus peab olema täidetud lõpetamisest hiljemalt 6 kuu jooksul. - Hiljemalt 7 kuu jooksul lõpetamisest esitada prokurörile alljärgnevad dokumendid: Labori poolt väljastatud esmase ja korduva vereanalüüsi tulemused. Õiend isiku pöördumise kohta võimaliku alkoholi tarvitamise häire esmasele uuringule. Õiend sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimise kohta. Tõend kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses on märgitud, et kohustuste täitmiseks vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud R Kle allkirja vastu väljastatud info ja nõusoleku lehel ning ringkonnaprokurör esitas koos taotlusega kohtule R K poolt 05.11.2019 allkirjastatud info ja nõusoleku lehe (tl 33-35). Süüdistatav R K ja tema kaitsja toetasid 05.11.2019 kohtuistungil prokuröri taotlust ning olid nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. R K kinnitas kohtule, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Talle on selgitatud prokuröri poolt taotletavaid kohustusi, kohustused on talle selged ning ta on nendega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära ringkonnaprokuröri, süüdistatava ja kaitsja arvamused, leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, seaduslik ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 17259000538 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et R K juhtis 26.08.2017 kella 01.45 paiku alkoholijoobes olles xxxx registreerimismärgita mootorsõidukit xxxx. Tema väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK0025 mõõtes alkoholisisaldus 0,89 mg/l kohta. Süüdistusaktis kirjeldatud tegevusega pani R K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1) järgi. Kohus leiab, et süüdistusaktis loetletud tõenditega on tõendamist leidnud R K poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 424 nägi karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Seega on teinud kohus kindlaks, et R Kle on käesoleval juhul esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises. Süüdistusaktist nähtuvalt R K tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, kuriteoga mingit (isikulist/varalist) kahju ei ole tekitatud ning tsiviilhagi ei ole esitatud. Seega tuleb kohtul prokuröriga nõustuda, et R K süüd ei saa suureks pidada. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik huvi menetluse jätkamiseks. R Kd süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, millest on käesolevaks ajas möödas juba rohkem kui kaks aastat. Kohtule teadaolevalt ei ole süüdistatav vahepeal uusi süütegusid toime pannud ja isikul puuduvad ka käesoleval ajal kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused. Arvestades R K õiguskuulekat käitumist käesoleva kriminaalmenetluse kestel, on kohtul piisav alus uskuda, et isik ka tulevikus süütegude toimepanemisest hoidub. R K edasise õiguskuuleka elu tõenäosust suurendavad temale määratavad kohustused. KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 4, 41, ja 5 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, alluda ettenähtud ravile, mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Süüdistatav R K kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus ning teadlik, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral tuleb tal võtta endale alljärgnevad kohustused: KrMS § 202 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 95 eurot. Tegemist on arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumusega, mis EKEI õiendi kohaselt maksis kokku 95 eurot (tl 44). Samuti on ta teadlik, et ta on kohustatud esitama kriminaalmenetluse lõpetamisest 7 kuu möödumisel menetluse lõpetamist taotlenud prokurörile dokumendi (tõendi) menetluskulude tasumise kohta. KrMS § 202 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustus läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Alkoholi

piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus ning kõnealune kohustus peab olema täidetud lõpetamisest hiljemalt 6 kuu jooksul. R K kinnitas kohtuistungil, et ta on sotsiaalprogrammi läbimisega nõus. Ta on teadlik, et sotsiaalprogrammi läbimise kulud summas 230 eurot tuleb tal endal eelnevalt tasuda. Samuti on ta teadlik, et ta on kohustatud esitama kriminaalmenetluse lõpetamisest 7 kuu möödumisel menetluse lõpetamist taotlenud prokurörile õiendi sotsiaalprogrammi läbimise kohta. KrMS § 202 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustus alluda ettenähtud ravile. Esmalt tuleb tal hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kriminaalasja lõpetamisest teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vere laboratoorne analüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Uuringu maksumuseks on 32,71 eurot ning see tuleb R Kl endal tasuda kohapeal. Peale vereproovi uuringu vastuse saamist tuleb R Kl ennast registreerida alkoholi tarvitamise häire esmasele uuringule (võimalikud pöördumise kohad on märgitud info ja nõusoleku lehel). Ravile minekuks ei ole vaja saatekirja. Teenus on tasuta (v.a. ravimid, mille eest tuleb ise maksta). Esmasel uuringul viiakse läbi intervjuu alkoholi tarvitamise häire ravivajaduse ja motivatsiooni hindamiseks. Edasine ravi meditsiiniasutuses toimub ainult vajadusel ja on rangelt vabatahtlik. Kuus kuud peale esmaste vereanalüüside andmist on isik kohustatud läbima korduva alkoholi liigtarvitamise laboratoorse analüüsi, mis koosneb mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Kordusuuring maksab 32,71 eurot ning see tuleb R Kl endal tasuda. Peale kordusanalüüside andmist peab R K kriminaalmenetluse lõpetamisest hiljemalt 7 kuu möödumisel pöörduma Viru Ringkonnaprokuratuuri ning esitama menetluse lõpetamist taotlenud prokurörile labori poolt väljastatud esmase ja korduva vereanalüüsi tulemused ja õiendi isiku pöördumise kohta võimaliku alkoholi tarvitamise häire esmasele uuringule. KrMS § 202 lg 2 p-s 41 sätestatud kohustus mitte tarvitada kohtumäärusega määratud kohustuste täitmise ajal alkoholi. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lg 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–5 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Järelikult ei ületa KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 4, 41 ja 5 sätestatud kohustuste täitmise tähtaeg seadusega ettenähtud tähtaegu. Kohtu hinnangul on prokuratuuri taotlus põhjendatud ning puuduvad ka menetluslikud takistused prokuratuuri esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse, lõpetab KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse R K süüdistuses KarS § 424 järgi ning kohustab R Kd täitma temale kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ette nähtud kohustusi kohtumääruses nimetatud tähtaegade jooksul. Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 202 lõikest 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. R Kle on info ja nõusoleku lehel selgitatud, millistel juhtudel kuulub kriminaalmenetlus uuendamisele ning ta on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on selgitustest aru saanud ning nendega nõustunud. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde patrullpolitseinike poolt 26.08.2017 tehtud fotod joobes juhi kasutuses olevast xxxx-st ja juhist, mida vaadeldi asitõendina ja prinditi välja toimikusse koos vaatlusprotokolliga.