Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Viljar Veedlerile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Viljar Veedleri suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Viljar Veedler temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Viljar Veedler täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 612 7758; Loksa esindus: Posti 19, Loksa, tel.: 607 5163).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Viljar Veedlerit süüdistatakse selles, et 6.05.2018 kella 12.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis enda abikaasaga ühise elukoha kinnistu territooriumil aadressil xxx, tuli ta enda abikaasale M V kallale ja lõi teda käega näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – punetuse paremal põsel. Seega pani Viljar Veedler oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Viljar Veedlerit süüdistatakse ka selles, et ta tuli 19.05.2018 kella 23.00 paiku alkoholijoobe seisundis enda abikaasa M V elukohaks oleva maja juurde nende ühise elukoha kinnistu territooriumil aadressil xxx, ja hakkas üle aia ronima, ähvardades kannatanut samal ajal sõnadega: „Ma löön su, lehma, maha, ...! Ja ma tulen sisse, ma tulen relakaga. Ma lõikan läbi... Ma löön su maha, ...!“. Kuna ta üle aia ronida ei jaksanud, ütles, et toob garaažist ketaslõikuri, et kett läbi saagida ja sisse pääseda ning suundus garaaži, mistõttu põgenes kannatanu kodust ega julgenud ööseks koju naasta. Kuivõrd V. Veedler oli varasemalt 2-3 aasta jooksul olnud kannatanu suhtes vaimselt vägivaldne ja ta oli viimasel ajal muutunud kannatanu suhtes veelgi agressiivsemaks, mis kasvas üle 06.05.2018 kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemiseni, ning kuivõrd V. Veedler oli tugevas alkoholijoobes, ebaadekvaatne ja ettearvamatu, tajus M. V ähvardust enda elule ja tervisele reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Viljar Veedler oma tahtliku tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise, mis on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 04.10.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Viljar Veedler ja tema kaitsja Mirjam Frey sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6.05.2018-7.05.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on Viljar Veedler kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Viljar Veedler on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: Tasu määratud kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey poolt kohtueelses menetluses Viljar Veedlerile osutatud õigusabi eest 141.00 eurot, mis jätta seoses süüdistatava ea ja xxx viibimisega riigi kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 810.00 (kaheksasada kümme) eurot. Seoses süüdistatava ea ja vanaduspensionil viibimisega jätta sellest pool, 405.00 (nelisada viis) eurot riigi kanda, ülejäänud pool, 405.00 (nelisada viis) eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Viljar Veedler võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, salvestised ja muud ära võetud objektid: CD-plaat kannatanu M V poolt Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega ja kannatanu M V poolt väljastatud mobiiltelefoni video- ning audiosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.