1-19-8136
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 26. november 2019, Tallinn 1-19-8136 (19231602090) Elina Elkind Kätlin Tikerpe Ingrid Oja G.J süüdistuses KarS § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Anna Maria Rahamägi G.J – isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht: xxxx/viibib vahi all Tallinna Vanglas; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; tõkend: vahistatud alates 31.08.2019; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 18.01.2016 otsusega nr 1-15-10535 süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistatud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, karistus täidetud 14.03.2019.
Kaitsja
Dmitri Školjar
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-19-8136 G.J-il hüvitada kannatanu A M arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „ G.J , kriminaalasi 1-19-8136, tsiviilhagi hüvitamine”.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
G.J-i süüdistatakse selles, et tema 01.04.2019 ajavahemikul 21.15 -21.20 bussis nr xxxx (liinil xxxx-xxxx) tungis kallale D-S D, lüües teda noaga vastu vasakut jalasäärt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 6 cm pikkune lõikehaav vasakul säärel (isiku läbivaatuse protokoll, Regionaalhaigla teatis, väljavõte haigusloost nr xxxx). Ühtlasi häiris G.J oma tegevusega sündmuskohal viibinud kolmandate isikute (A O, R Z) rahu ja turvatunnet. Samuti tema, 31.08.2019 kella 13.30 paiku xxxx aadressil xxxx asuva maja juures tungis kallale A M, lõi teda teleskoopnuiaga vastu kaela vasakut poolt, järgmise löögi blokeeris kannatanu
1-19-8136 oma parema käe randmega. Järgmiselt võttis G.J kätte liigendnoa ja vehkis sellega kannatanu rinna suunas. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena tundis A M füüsilist valu ja sai tervisekahjutused – punetus kaela piirkonnas vasakul pool, punetus nahal parema käe randme sisemise külje piirkonnas, kriimustused parema käe õlavarre siseküljel, haav vasaku käe keskmise sõrme küüne juures, marrastus vasaku küünarnuki piirkonnas, parema randmeliigese turse (isiku läbivaatuse protokoll, tervisekaart). Ühtlasi häiris G.J oma tegevusega sündmuskohal viibinud kolmandate isikute (D F, A S, N V) rahu ja turvatunnet. G.J rikkus oma tegevusega avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja §-s 54 sätestatut /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Ülalkirjeldatuga pani oma tahtliku tegevusega G.J toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava G.J-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on G.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.J-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (G.J oli kahtlustatavana kinni peetud 31.08.2019 /tl 109-110/ ning võetud Harju Maakohtu 02.09.2019 määrusega vahi alla /tl 162 -165/). Ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 31.08.2019, mil G.J peeti kahtlustatavana kinni. Asitõendid: 2 CD-plaati videosalvestistega ja 2 CD-plaati Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega asuvad toimiku materjalide juures /toimiku tagakaanel/; G.J-i kinnipidamisel temalt ära võetud lahtikäiv nuga ja teleskoopnui asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 76-19AT alusel. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatava G.J-i nõusolekul süüteo toimepanemise vahendina süüdistatavale kuuluv lahtikäiv nuga ja teleskoopnui, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 76-19AT alusel. Tsiviilhagi: A M on esitanud tsiviilhagi 401,76 euro nõudes, mis kanda A M arveldusarvele nr xxxx (xxxx). Süüdistatav on nõus tsiviilhagi hüvitama. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alamääras s.o 810 eurot.
1-19-8136 Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb G.J-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 67,50 eurot kuus.
Kohtuistungil nõustusid prokurör, kaitsja ja süüdistatav, et kooskõlas Riigikohtu 25. oktoobri 2019. a otsuses nr 1-18-5540 väljendatud seisukohtadega tuleb ka selles asjas tegu kvalifitseerida vaid KarS § 263 lg 1 p 1 alusel, leides, et selle muudatuste tegemine ei tingi kokkuleppe tagastamist või muude kokkuleppe tingimuste muutmist. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kaitsja on nõus kokkuleppega. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb G.J KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagi väljamõistmine ja konfiskeerimisele kuuluv vara vastavad seaduse nõuetele. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et võtab tsiviilhagi omaks. Asitõendid: 2 CD plaati videosalvestistega ja 2 CD-plaati Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega (toimiku tagakaanel ümbrikus) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.