Kriminaalasi nr 1-19-9071
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Tõlk
Jelena Kremez
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja
süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: D.U , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: xxxx; töökoht: xxxx; kriminaal- ja väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 29.06.-30.06.2019.a süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
D.U ’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 29.06.2019 kella 10.42 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ussimäe tee ja Narva mnt 201B vahel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi sisaldus välja hingatavas õhus 0,88 mg/l, laiendmääramatus ±0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,79 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja (LS) § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega D.U pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht D.U , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on D.U karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.06.-30.06.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 kuud 28 päeva, mis tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui D.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt D.U-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 64,80 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Sellele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkivad kulud, mis jäävad isiku kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus id süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava D.U süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et D.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad D.U-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 64,80 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest
peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.