Kriminaalasi nr 1-19-9241
Eesti Vabariigi nimel 21. november 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi Tõnu Kõnna (Kõnd) süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Tõnu Kõnd, IK 34712132712; sünniaeg: 13. detsember 1947. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada Tõnu Kõnd KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista üheksa (9) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud üheksa (9) kuu pikkusest vangistusest tuleb Tõnu Kõnnal koheselt ära kanda neli (4) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Tõnu Kõnna kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19. novembrist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Tõnu Kõnna suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o kaheksa (8) kuu kahekümne kuue (26) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Kõnd ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Tõnu Kõnd katseajal kohustatud:
vormistatuna
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus Tõnu Kõndi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 03. jaanuari 2017. a otsusega nr 1-16-11094 süüdi mõistetud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 19.11.2019. a kella 12:50 paiku Tartu linnas Vorbuse külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 179. km suunaga Tartu poole mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,11 mg/l kohta ja põhjustades avarii. Tõnu Kõnd rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Tõnu Kõnd toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Tõnu Kõnnale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 4 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata KarS § 68 lg 1 alusel Tõnu Kõnna kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19. novembrist 2019. a. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Tõnu Kõnd kohtusaalis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetava kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmiseks ja tühistada tõkend pärast kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 8 kuud 26 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Kõnd ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Tõnu Kõnd käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Tõnu Kõnnale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Tõnu Kõnnalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu 54 eurot, mille tasumiseks määrata KarS § 180 lg 3 alusel 1 aasta
kohtuotsuse jõustumisest alates, kohustades teda tasuma menetluskulude hüvituseks iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 38,25 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Tõnu Kõnd tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada Tõnu Kõnna suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tõnu Kõnna menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.