lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4670/79

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4670/79
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4670/92Tartu Maakohus Valga kohtumaja01.03.20211-14-4670/104Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.03.20211-14-4670/123Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 19. november 2019 1-14-4670 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Aleksei Kevel’i (isikukood 37307160381) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 22. oktoobri 2019. a määrus Süüdimõistetu Aleksei Kevel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Keveli määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27. augusti 2014. a otsusega tunnistati Aleksei Kevel KarS § 141 lg 2 p 6 järgi süüdi ja teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS 238 lg 2 alusel vähendati 8 aastani. Karistuse kandmise alguseks loeti 6. märts 2014 ja A. Keveli karistusaeg lõpeb
6.märtsil 2022.
2.2. juulil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Keveli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Keveli ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
3.Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019. a määrusega jäeti A. Kevel vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
4.Maakohus märkis, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. A. Kevel kannab kolmandat karistust vägistamise eest. Tema kuriteod on samalaadsed, kuid kannatanute valik on muutunud laialdasemaks. A. Keveli saaks vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks üliväike. Kohtu hinnangul see aga nii ei ole.
5.Kuigi on positiivne, et kinnipeetaval on vabanedes elukoht ning tema käitumine vangistusasutuses on olnud üldjoontes korrektne, ei kaalu need asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Uute kuritegude toimepanemise risk on siiski liiga kõrge. Enne viimast vangistust tegeles A. Kevel küll vaid

juhutöödega, kuid eelnevalt oli ta hõivatud ametliku tööga. Kuritegude toimepanemist see ära ei hoidnud. Ka vangistusasutuses ei ole A. Keveli käitumine olnud laitmatu. 9. juunil 2016 kasutas ta füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Seetõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

6.Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Keveli probleemide lahendamise oskus puudulik ja stressitaluvus madal. Stressi tekkides paneb ta toime seksuaalkuritegusid. A. Kevel vähendab enda süüd, tuues põhjendusena välja, et ta oli stressis ja vaidles abikaasaga. Tegemist on olnud spetsiifilist laadi kuritegudega, mille puhul on vangla tingimustes retsidiivsusriski prognoosimine raske. Eelmise ennetähtaegse vabastamise otsustamisel toetus kinnipeetav suuresti abikaasale. Praeguseks on kinnipeetav abikaasast lahutatud. Varasemast elukäigust nähtuvalt on suhte lagunemise järel A. Keveli uue kuriteo risk kõrgem. Kuigi kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et lahutus tuli kasuks ning ta hakkas teistmoodi mõtlema, on möödunud ajavahemik siiski väga lühike. Isiku varasem elukäik on näidanud, et A. Keveli suhteprobleemid on otseselt seotud tema kuritegeliku käitumisega. Praegu ei ole võimalik järeldada, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel ei tekita lähivõrgustiku puudumine uusi pingeid, mida A. Kevel asuks maandama seksuaalkuritegusid toime pannes. Vangla iseloomutusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et seekord suudab A. Kevel vabaduses käituda seaduskuulekalt.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kevel, kes väljendab mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus on subjektiivne ja põhineb oletustel. Maakohus on lubamatult arvestanud vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendiga. Kinnipeetava kinnitusel on ta tänu kirikule muutnud oma mõtteviisi ja tegi teadliku ja vabatahtliku valiku kristliku elu kasuks. A. Kevel märgib, et ta ei pea enam kellegi vastu viha ja enamgi veel, on hakanud leppima endale paha soovijatega ning edaspidi on tal soov paluda andestust neilt, kellele ta on tekitanud hingelist või füüsilist valu ja kannatusi. Süüdimõistetu väidab, et ta ei pisenda oma süüd ega püüa end õigustada. Tal on suurepärane võimalus muuta oma elu ning ta on valmis kõigeks, et naasta seaduskuulekasse ühiskonda, kuid talle ei anta vähimatki võimalust seda tõestada. A. Keveli arvates on tema karistus saavutanud oma eesmärgi ning edasine vangistuses viibimine ei ole otstarbekas, vaid on isegi kahjulik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Keveli määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
9.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
10.Maakohus on A. Keveli vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Maakohus lähtus õigustatult kohtupraktikas välja kujunenud 2(3)

arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2019. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). A. Kevel tunnistati viimati süüdi selles, et olles karistatud raskendavatel asjaoludel toime pannud vägistamise katse eest, vägistas ta pärast vanglast vabanemist veel kaks naist ja üritas vägistada kolmandatki. Kõigil juhtudel leidis A. Kevel oma ohvri nii, et ründas neid öisel ajal tänaval selja tagant ja kasutas kannatanute kallal märkimisväärset füüsilist vägivalda. Arvestades A. Keveli kuriteo spetsiifikat, ei ole kolleegiumil põhjust kahelda maakohtu järelduses, et pelgalt süüdimõistetu suhteliselt hea käitumine vanglas ei anna piisavat kindlust uskuda, et A. Keveli vabanemise korral oleks uute seksuaalkuritegude oht ülimadal. Sellise hinnanguta ei ole aga A. Kevelit võimalik – tema võimalike uute kuritegude raskust arvestades – vanglast vabastada.

11.Maakohus ei ole retsidiivsusriski hindamisel tuginenud vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendile, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult leiab, vaid hinnanud A. Kevelit iseloomustavat teavet kogumis. Riskiprotsendile maakohus oma seisukohas ei osutanudki.
12.Kolleegium lisab, et ka A. Keveli määruskaebuse üsna pretensioonikas ja nõudlik alatoon ning kaebuses tehtud viited sellele, kuidas ta on valmis andestama talle „paha soovijatele“, tekitavad kahtlusi süüdimõistetu siiruses, samuti A. Keveli väites, et ta on oma mõttemaailma kardinaalselt muutnud ning et temast on saanud vaga kristlane.
13.Kokkuvõttes ei ole maakohus jätnud A. Keveli vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi olulist lisada. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja A. Keveli ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Keveli määruskaebuse Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja