1-19-6223
Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus
Kohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13. novembril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number
1-19-6223 (18230100500)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Triin Pilberg
Ringkonnaprokurör
Grete Vahtra
Kriminaalasi
Madis Joosep süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
Madis Joosep, isikukood: 36203316511, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole;
Varasem karistatus
09.09.2014.a Tartu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 18.08.2015.a määrusega pöörati mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele;
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § § 73 lg 1 ja lg 3 kohus otsustas:
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.(kaheksasada kümme) eurot; kaitsjatasu kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 417,60.- (nelisada seitseteist eurot ja kuuskümmend senti) eurot; ekspertiisitasu teostatud DNA ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 17EGE1255) summas 142,50.- (ükssada nelikümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot;
mobiiltelefon ning kahjustati terassiust, uksepiita ja seina serva. Kahjuavalduse kohaselt oli esemete vargusega tekkinud kahjuks 1500 eurot ning kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste kuluks 180 eurot, s.o tekkinud kahju suuruseks 1680 eurot. Lisaks edastas R T kindlustusandjale fotod eelnimetatud eramu terrassiuksest sellel olevate, Madis Joosepi poolt instseneeritud murdmisjälgedega. Tegelikkuses ei toimunud 08.11.2017.a vargust eramust aadressil xxxx, vaid R T lavastas koos Madis Joosepiga vastavalt eelnevale kokkuleppele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil nimetatud varguse. Nimelt leppisid R T ja Madis Joosep kokku, et Madis Joosep tungib ukse muukimise teel 08.11.2017.a sisse R T kuuluvasse eramusse ning võtab eramust kaasa kolm sülearvutit ja mobiiltelefoni. Lauaarvuti võttis eelnevalt R T ise kaasa. Sellise tegevusega lõi Madis Joosep koos R T ühiselt ja kooskõlastatult kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusandjas Salva Kindlustuse AS ebaõige ettekujutuse sellest, et toimunud on kindlustusjuhtum vastavalt kodukindlustuslepingu poliisi lahutamatuks lisadeks olevate kindlustuse üldtingimustele ja kodukindlustuse tingimustele ning R T on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud kodukindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks olevad kindlustusandja kindlustuse üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord (Salva Kindlustuse AS Üldtingimused KÜ-13 p-d 1.11, 1.16; Salva Kindlustuse AS Kodukindlustuse tingimused KKT-14.04 p 14.1). Esitatud kahjuavalduse ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et tegelikkuses kahjujuhtumit toimunud ei ole, maksis Salva Kindlustuse AS 18.11.2017.a R T välja kahjuhüvitise summas 1480 eurot. Oma sellise tegevusega tekitasid R T ning Madis Joosep ühiselt ja kooskõlastatult R T alusetu kindlustushüvitise väljamaksmise näol Salva Kindlustuse AS-le varalist kahju summas 1480 eurot. Seega pani Madis Joosep toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, see on KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude osalise hüvitamisega riigi tuludesse, samuti on menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.11.2019.a toimunud kohtuistungil Madis Joosep tunnistas end süüdi temale KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Grete Vahtra jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Madis Joosep tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS § § 73 lg 1, 3 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskuluna ja nimelt temale kohtueelsel – ning kohtulikuluurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 417,60.- eurot ning DNA ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 142,50.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Madis Joosepil väljamõistetud menetluskulud sh sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti peab kohus aktsepteeritavaks käesolevas kriminaalasjas läbi viidud DNA ekspertiisikulude osaliselt riigi kanda jätmist ning seda 684.- euro ulatuses. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.