Kriminaalasi nr. 1-19-8528
13.novembril 2019.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Alice Simm kaitsja Mart Missik osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja
(ik 38612310217; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: xxxx / xxxx; töötab xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, 2 kehtivat väärteokaristus, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Henry Haani süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 19.07.2019 kella 00.02 ajal xxxx suunaga xxxx tn poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 998T kohaselt tuvastati natkojoove: amfetamiin, kokaiin, tetrahüdrokannabinool, karboksütetrahüdrokannabinool), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Henry Haan toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav Henry Haan ja tema kaitsja Mart Missik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Henry Haanile karistuseks 8 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Henry Haan ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Henry Haanilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Henry Haan temale KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Henry Haanilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Henry Haanil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Henry Haanilt tuleb välja mõista joobe tuvastamisega seotud kulu kokku 219,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1029 eurot tuleb Henry Haanil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 85,75 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 68 lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Henry Haan KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Henry Haan ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Henry Haanile määratud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.11.2019.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Henry Haanilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Henry Haan kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista Henry Haanilt 810 eurot sundraha ja joobe tuvastamisega seotud kulud 219,00 eurot riigi tuludesse.
Menetluskulud kokku summas 1029,00 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 85,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Henry Haanile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.