Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12.11.2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5819
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Kriminaalhooldusametnik
Eha Võtti
Kohtuasi
I.E süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi / Erakorraline ettekanne I.E osas
Süüdimõistetu
I.E , isikukood XXX, elukoht xxxx
Asja läbivaatamine
05.11.2019 kohtuistungil
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku 08.10.2019 erakorralises ettekandes esitatud taotlus I.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte I.E-le ning saata kriminaalhooldusametnikule. Asjaolud Viru Maakohtu 18.07.2018 otsusega tunnistati I.E süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui I.E ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 sätestatud kohustusi. Katseaja alguseks loeti 18.07.2018. 04.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Eha Võtti Viru Maakohtule erakorralise ettekande I.E suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
Viru Maakohtu 12.10.2018 määrusega pikendati I.E-le määratud katseaega 3 kuu võrra, so kuni 18.10.2019. 03.09.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Eha Võtti Viru Maakohtule erakorralise ettekande I.E suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Viru Maakohtu 06.09.2019 määrusega pikendati I.E-le määratud katseaega 6 kuu võrra, so kuni 18.04.2020. 08.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Eha Võtti taaskord Viru Maakohtule erakorralise ettekande I.E suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 09.09.2019 teostasid lisakohustuse kontrolli ametnikud Inge Lippasaar ja Eha Võtti isiku kodusel aadressil xxxx. Koostati ja allkirjastati protokoll, testi tulemus positiivne. Isikul tuvastati joove 1,452 mg/l väljahingatavas õhus. Hooldusalune oli tulemusega nõus, kirjutas kirjaliku seletuse protokollile. Kirjutas seletuses 23.09.2019, et oli eelmisel õhtul, 08.09.2019, tarbinud 2 l õlut, kui lapsed olid magama jäänud. Põhjusi ei osanud lisada. Kriminaalhooldusametnik tegi hooldusalusele ettepaneku, et esimesel võimalusel saab ta broneerida endale alkoholiravi määramiseks aja kas xxxx haiglasse või xxxx. Psühhiaater T. T vastuvõtule läheb hooldusalune alles 20.11.2019 kell 15.20. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil 05.11.2019 selgitas I.E , et asub elama Kiviõli linna, sugulastest eemale. Asub tööle ning pöördub alkoholiraviks psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik oli kohtuistungil nõus, et I.E asub teise linna elama ja saab peatselt alkoholiravi ning ta oli nõus, et I.E-le võib anda võimaluse end tõestada. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud. I.E tuvastati 09.09.2019 alkoholijoove 1,452 mg/l väljahingatavas õhus. Kriminaalhooldusametnikule 09.09.2019 antud kirjalikus seletuses hooldusalune tunnistab rikkumise toimepanemist. Seega on süüdimõistetu rikkunud tingimisi karistuse kohaldamise tingimusi, mistõttu on kohtu
hinnangul kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et seni vabaduses kantud karistus on I.E-le positiivselt mõjunud, ta on järginud kontrollnõudeid, leidnud endale töökoha ja uue elukoha ning on nõustunud alluma alkoholivastasele ravile. Kuna I.E-le on juba korduvalt katseaega pikendatud, siis peab I.E tõestama oma suutlikkust edaspidi hoiduda lisakohustuse ja kontrollnõuete rikkumisest. Kriminaalhooldusametnik nõustus, et hooldusalusele võib anda täiendava võimaluse tõestada tahet karistus lõpuni vabaduses kanda. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja I.E-le Viru Maakohtu 18.07.2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.