Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

seoses võimaliku vabanemisega ja sõltuvusravile asumisega. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel elukoht peale vabanemist. Kinnipeetav soovib vanglast vabanemise korral pöörduda ravile SA Xxxx aadressil Xxxx. Teenuse kestus on individuaalne ning kestab orienteeruvalt 5-9 kuud. Haigla puhul ei ole tegemist elamispinnaga ning see pole tema garanteeritud elukohaks. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et peale ravil viibimist soovib asuda elama aadressile Xxxx. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Rahalisi nõudeid on isikul 9 288,29 euro ulatuses. Rohked kriminaalkaristused varguste eest viitavad, et vargustest elatumine on kujunenud mingil määral eluviisiks. S.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha S.B vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et S.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda vanglast vabanemisel narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab S.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti

hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Käesoleval hetkel väljendab kinnipeetav tõsimeelset tahet asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ravile ning ka peale ravi tegeleda aktiivselt edasi enda sõltuvusprobleemiga. Isik vabaneks vanglast vähem kui poole aasta pärast ja sellisel juhul ei ole võimalik teostada tema üle kontrolli kriminaalhoolduse näol ning isikul ei oleks välist motivaatorit sõltuvusravi läbimiseks. Kinnipeetav on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt vangistuses viibinud, kuid ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et käesoleva vangistuse ajal on toimunud mõningane muutus isiku motivatsiooni osas narkosõltuvusest vabanemisega, sest varasemalt on jäänud see väga napiks. Kuna iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik varasemalt kriminaalhoolduse all viibinud, siis on kohus jõudnud järeldusele, et kinnipeetava vabastamine koos isiku käitumiskontrollile allutamisega võib anda talle varasemalt puudu jäänud motivatsiooni enda probleemidega tegelemiseks ning õiguskuuleka elu elamiseks. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.