Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-8172 (19230200385)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Ülle Karna
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kriminaalasi
G.R-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Paul Pikma
Prokurör Süüdistatav
G.R Ik XXX, eluk xxx, määratlemata kodakondsusega, põhiharidus, töök xxx, kriminaalkorras karistatud, karistus kustumata
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi G.R KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2019 – 20.06.2019, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.R ei pane 1 (ühe) aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata G.R-ile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on G.R kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas xxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.R-i katseajal mitte tarvitama alkoholi. Kohaldada G.R-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 30.10.2019.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.R-ilt riigituludesse sundraha 405 eurot ja menetluskulud 150 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 555 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 46,25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
G.R-i süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 19.06.2019 kella 01:50 paiku Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,89 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani G.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. G.R-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus G.R-i karistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19 -20.06.2019 ehk 2 päeva, ärakandmata on seega vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 alusel määrata, et ärakandmata osa vangistust 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta, kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib käitumiskontrolli nõudeid. Katseajal süüdistatav kohustub järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub süüdistatav käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul menetluskulud 555 eurot, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, millest 405 eurot jätta KrMS § 175 ja § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja süüdistatavalt välja mõista 405 eurot ning kaitsja tasu 150 eurot. Kaitsjatasu 32,40 eurot kokkuleppe sõlmimise eest jätta riigi kanda.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et G.R-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.