Liiklussüüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Vladimir Mazeini süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 22.06.2019 kella 21.45 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas, Kallavere-Ülgase tee 1,5 km, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove - alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 0,93mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,84 mg/l), põhjustas liiklusõnnetuse ja millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning (LS) 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav Vladimir Mazein pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Vladimir Mazeini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Vladimir Mazeini karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.06.–23.06.2019.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 kuud 28 päeva, mis tuleb KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Vladimir Mazein ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Vladimir Mazeinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Vladimir Mazeinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 81 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Sellele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkivad kulud, mis jäävad isiku kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Vladimir Mazeini süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et Vladimir Mazein tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Vladimir Mazeinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 81 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.