1-19-8117
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg 25.oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja ja koht Kriminaalasja 1-19-8117 (19257000163) number Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Gerda Raidla
Prokurör Süüdistatav
Abiprokurör Marelle Ulla VALTER KANN – isikukood 39511224712, elukoht XXXXX XX X-X XXXXXXXX XXXXXX XXXXX-XXXXXX XXXx XXXxx XXXXXXx, telefon XXXXXXXX, e-post:
kodanik, XXXXharidus, emakeel XXXXX keel, XXXXXXXX XX XXXXXXX. Kriminaalkorras karistatud viimati Pärnu Maakohtu 22.12.2016. a otsusega nr 1-16-10806 KarS § 329, § 424 järgi liitkaristusega 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust, mis asendatud 419 tunni üldkasuliku tööga, karistus täidetud 11.10.2017. a. Väärteokorras korduvalt karistatud. Kahtlustatavana kinni peetud 04.07.2019. a kell 00.16-15.02
Valter Kann süüdistus kokkuleppemenetluses
KarS
§
lg
järgi
1-19-8117 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
1-19-8117
Süüdistus Valter Kann, olles Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 21.10.2016 karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 12-kuulise katseajaga, juhtis 03. juulil 2019 kella 23.12 ajal, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Palivere alevikus XXXXX X juures L. Ö. nimele Maanteeametis registreeritud, kuid faktiliselt Valter Kannule kuuluvat sõiduautot BMW 530D registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 0,86 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Valter Kann mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Valter Kannu süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Valter Kannu suhtes on koostatud kohtueelne ettekanne /tl 85-88/. Kohtus nõudis prokurör Valter Kannu süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.07.2019. a, s.o 1 päev vangistust ja ära kandmata karistus on 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta 10 kuu 29 päeva pikkune vangistus Valter Kannu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 alusel on Valter Kann kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 2, 8 sätestatud kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Valter Kannu süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud.
1-19-8117 Tõkend ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 04.07.2019. a kell 00.16- 15.02 /tl 58-59/, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Konfiskeerimine. Prokurör esitas kokkuleppes kohtule taotluse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on Maanteeametis L.Ö. (ik XXXXXXXXXXX) nimele registreeritud, kuid faktiliselt Valter Kannule kuuluv sõiduk BMW 530D rg-märk XXXXXX(VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX), mis asub 04.07.2019. a akti nr XX/XX /tl 31/ alusel PPA Lääne prefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna hoiuplatsil (Kaluri 37 Haapsalu) /tl 31/. 04.07.2019. a akti nr XX/XX /tl 67/ alusel asuvad PPA Lääne prefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna asitõendite hoidlas (Lossiplats 4 Haapsalu) sõiduki BMW 530D rg-märk XXXXXX(VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) süütevõti, registreerimistunnistus nr XXXXXXXX ja 23.06.2019. a müügileping. Prokuröri taotluse kohaselt tuleb eelnimetatud sõiduk koos süütevõtme, registreerimistunnistuse ja müügilepinguga konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Valter Kann kinnitas, et saab aru, et kokkuleppe kinnitamisel kohtuotsusega talle kuuluv sõiduk konfiskeeritakse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus Valter Kannule kuuluva sõiduki (koos süütevõtme, registreerimistunnistuse ja müügilepinguga), kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Valter Kannult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale vandeadvokaat Janek Valdma Valter Kannu kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 204 eurot /tl 9496/. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja Valter Kannult kuulub välja mõistmisele: -toksikoloogiaekspertiisi (akt 10.07.2019. a nr 102I) maksumus 120 eurot /tl 14-15/; -arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt 19.08.2019. a nr XXX-XXXXXXX) maksumus 95 eurot /tl 21-24/. Kokku ekspertiiside maksumus 215 eurot. Riigi kasuks Valter Kannult välja mõistetavad menetluskulud kokku 1 229 eurot. Valter Kann on taotlenud kokkuleppes ja taotles ka kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.