Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

X.Yi kahtlustatakse KarS § 209 lg. 2 p. 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles grupis koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pöördus avalikkuse poole läbi interneti, avaldades sotsiaalvõrgustikus Facebook X3 nime all erinevates gruppides ehtsast karusnahast kasukate müügikuulutuse, olles teadlik, et kasukad ei vasta kuulutuses reklaamitud kvaliteedile ning kui kannatanud temaga ühendust võtsid, lubas nendele kaupa müüa, küsides kauba eest ettemaksena raha 50% või 100% ulatuses, mida kannatanud pidid üle kandma tema pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja nimelt: - sai X1ilt 13.10.2018.a 370 eurot; - sai X2ilt 18.09.2018.a 200 eurot, 08.10.2018.a 185 eurot, 10.10.2018.a 72 eurot, 15.10.2018.a 100 eurot, 25.10.2018.a 75 eurot ja 06.11.2018.a 116 eurot. Seega X.Y, tekitas teistele isikutele varalise kahju, seda tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes ja grupis, millega pani kahtlustuse kohaselt toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg. 2 p. 4, 5 järgi. Taotluse kohaselt palub prokurör KrMS § 202 lg. 1 alusel kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist X.Yi (ik: xxxxxxxxxxx ) suhtes alljärgnevatel asjaoludel: Karistusregistri teatistest nähtub, et X.Y ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes ei viida käesoleval ajal läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust. X.Y tunnistas end talle esitatud kahtlustuses täielikult süüdi ja kahetses tegu. X.Y jäi seisukohale, et ta tegutses üksinda, mitte grupis. Prokurör on seisukohal, et X.Yi süü eelpool nimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Samas prokurör, tutvudes kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid X.Yi tegutsemist grupis. X.Y pani talle inkrimineeritavad teod toime kasutades selleks nime X3, seega kuulub tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerimisele KarS § 209 lg. 2 p. 5 järgi. X.Yile on esitatud kahtlustus süüteos, mille kogukahju ei ole ülemäära suur. Nimelt eeluurimise käigus tuvastati kannatanutel kahju tekkimine 783 euro ulatuses. X1ile tekitati kahju 370 euro ulatuses ning kuivõrd X2 tunnistas osa tellitud kaupa talle sobilikuks olevaks, vähendas kannatanu sellest tulenevalt talle tekitatud kahju suurust, seega oli X2i nõue X.Yi vastu 413 eurot. X.Y on kannatanutele tekitatud kahju hüvitanud – X2ile 413 eurot ja X1ile 370 eurot. Prokuratuuri menetluse käigus on X.Y saanud aru oma käitumise keelatusest ja teinud omad järeldused. Asjas kogutud tõendid näitavad, et tegemist oli ühekordse teoga ja X.Yi puhul ei saa teha järeldust, et tema käitumises on kalduvusi uute kuritegude toimepanemiseks. Pigem saab seda tegu pidada ühekordseks juhusliku laadi teoks. Tuginedes eeltoodule ning arvestades asjaolu, et tegemist on II astme kuriteoga ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja isiku tegu kirjeldatud kuriteos ei ole oma teguviisilt ohtlik ega mahukas, leiab prokurör, et antud kriminaalasjas X.Yi süü on väike. Samuti arvestades asjaoluga, et isik ei ole varem kriminaalkorras karistatud, sündmusest on möödunud peaaegu aasta, isik on kannatanutele kahju hüvitanud, peale antud teo toimepanemist ei ole isiku suhtes alustatud uusi kriminaalmenetlusi ning isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on võimalik rakendada KrMS § 202 tulenevaid mõjutusvahendeid, puudub X3i suhtes menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et X.Yi näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol. Prokurör märgib, et KrMS § 202 lg. 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale KrMS §-st 202 lg 2 tulenevad kohustused ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. X.Y on ise avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja on valmis võtma kohustuse maksta riigituludesse kindel

rahasumma 5 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Seega taotleb prokurör KrMS § 202 lg. 2 p. 2 alusel panna X.Yile kohustuse maksta kindla summana riigituludesse 500 eurot. Vastavalt KrMS §-le 202 lg.-le 3 on X.Y kohustatud täitma eespool märgitud kohustuse 5 kuu jooksul. X.Yile on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg. 6 alusel uuendada. Taotluses märgitakse, et vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata X.Yile, kellel käesoleval ajal kaitsjat kriminaalasjas ei ole ning vastavalt KrMS §-le 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamatult saata kannatanutele X2ile ja X1ile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED:

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg. 1 alusel X.Yi kahtlustuses KarS § 209 lg. 2 p. 5 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg. 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg. 2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, KrMS § 202 lg. 2 p. 2 alusel aga määrata kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava X.Yi suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav X.Y on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg. 1 alusel ja nõustunud maksma kindla summana riigi tuludesse 500 €, seda 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 202 lg. 2 p. 2 kohaselt. Arvestades seda, et X.Yi süü antud kriminaalasjas ei ole suur, ta on kannatanutele kahju hüvitanud (X2ile 413 eurot ja X1ile 370 eurot), samuti seda, et X.Y on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on X.Y kohustatud KrMS § 202 lg. 2 p. 2 alusel maksma kindla summana riigituludesse 500 eurot, mille tasumise tähtajaks määrab kohus 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 24.03.2020.a. Kohus selgitab, et KrMS § 202 lg. 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.