1-18-7074/21 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Rene Rohtlaan vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Rene Rohtlaanele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.09.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Rohtlaane tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.11.2018. a kohtuotsusega tunnistati Rene Rohtlaan süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.07.2018. a ja lõpp on 12.11.2020. a. Rene Rohtlaane kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud juhtimisõiguseta joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegusid iseloomustab ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse, seades esiplaanile omad vajadused, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus. Soodusteguriks eelnevalt ja viimases kuriteos alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alates 23.01.2019 töötab ta elektrikuna ning temaga on toimunud vestlus inspektor-kontaktisikuga. Individuaalne täitmiskava on täidetud, põhiriskid on maandatud. Isik viibib avavanglas. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud väga hea. Ametnikega viisakas ja norme arvestav. Kinnipeetavatega probleeme ei ole esinenud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx.

Tegemist on ühetoalise korteriga, mis on ümber ehitatud kahetoaliseks. Kuigi tegemist on ehitusjärgus korteriga, on korteris olemas vesi ja elekter. Kinnipeetav hakkab korteris elama üksinda. Isikul on korteriomanikuga kokkuleppe, et ta aitab teda remonttöödes ning vastutasuks võib seal elada ilma üürita. Iseseisvalt peab tasuma ainult kommunaalkulusid. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanedes asuda tööle ettevõttesse xxx. Nimetatud ettevõtte esindaja kinnitas telefoni teel tehtud kokkulepet. Kinnipeetav võetakse tööle tähtajatu lepingu alusel xxx abitööliseks. K-Raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 115,72 eurot. Võlad ei ole väga suured, nende likvideerimine on tõenäoline. Rene Rohtlaan taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Rene Rohtlaane vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Rene Rohtlaane võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rene Rohtlaane isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Rene Rohtlaani tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Rene Rohtlaanile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.