Kriminaalasi nr 1-19-1-19-8378
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2019.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number
1-19-8378 (19274000171)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
S.V süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav S.V, ik. XXX, ****
Kaitsja
Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kohtumenetlusest kaitsja osavõttu ei taotlenud
Kriminaalasi nr 1-19-1-19-8378 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
Kriminaalasi nr 1-19-1-19-8378 apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus. Kriminaalasjas nr 19274000171 süüdistatakse S.V `d selles, et tema, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 18.08.2019 kella 06:07 ajal Saare maakonnas ***i tänavale M.M kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot TOYOTA COROLLA registreerimismärgiga ***- isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST Typ MKIII EST seerianumbriga ARAF0023 (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00055) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,99 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,90 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks , juhtis S.V mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega S.V , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt S.V ’le nõutud karistus: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 (kaheteistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et S.V kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav S.V andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega, karistus arusaadav. Kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab S.V süüdi kuriteos KarS §
Kriminaalasi nr 1-19-1-19-8378 424 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 lg 1 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.V on oma süüd kahetsenud. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot =810 EUR-i. -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdlasele riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks ja kuludeks 97,20 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.