Liiklussüüteod

joobeseisundi tuvastamise kulu summas 27 eurot,



määratud kaitsja tasu summas 108 eurot ja

1-19-7853 

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot, s.t kokku 945 eurot.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

L.B juhtis tahtlikult 11.05.2019 kella 18.15 ajal xxxx suunaga ning edasi xxxx ja xxxx ristmiku juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI ekspertiisiakti nr 981 kohaselt alkoholisisaldus 1,82 mg/g, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, 2=k), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja (LS) § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega süüdistatav L.B pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav L.B ja tema kaitsja Margus Viira sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 2 (3)

1-19-7853 KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.B’ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui L.B ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 945 eurot, millest 27 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu, 108 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest ning 810 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 945 eurot hüvitamisele ositi, s.o L.B’il tuleb tasuda need 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. L.B kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.