Pärnu Maakohus 14. oktoober 2019.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3844 (18267000267)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Kohtuistungi sekretär
Jaanika Lusti
Prokurör
Ringkonnaprokurör Merike Lugna
Kriminaalasi
X1 süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluse korras
Süüdistatav
X1 Karistatus:
varem karistamata
Kaitsja
Vandeadvokaat Kristi Rande
Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5
Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel X1 suhtes kriminaalmenetlus KarS § 423 lg 1 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kohustada X1 tasuma kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 (viissada nelikümmend üks) eurot ning kindel summa riigituludesse 540 (viissada nelikümmend) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 5 (viis) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Jätta läbi vaatamata kannatanu X2 poolt esitatud tsiviilhagi X1 vastu. Kannatanul on õigus tsiviilhagis sisalduvate nõuetega pöörduda X1 vastu tsiviilkohtupidamise korras. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda X1 poolt Maksu- ja Tolliameti Rahandusministeerium EE062200221059223099
Rahandusministeerium EE221700017003510302 LUMINOR BANK, Rahandusministeerium EE571010220229377229 SEB PANK, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919900001560. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega 1 (4)
prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Asitõendid. Kriminaalasja materjalide juures olevad CD plaadid ja sõidumeeriku salvestuslehed 2 pakendis – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks X1 ja teadmiseks kaitsjale, kannatanule ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Menetluse käik ja maakohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu Maakohtule üldmenetluses arutamiseks süüdistusakti, mille kohaselt X1 juhtis 20.03.2018 kella 04:25 ajal Pärnumaal Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 118. kilomeetril X kuuluvat mootorsõidukit (soolapuisturit) Scania G400, registreerimismärgiga X Pärnu poolt Tallinna suunas ja tegi teehoiuülesandeid. X1 märkas eespool juhtunud liiklusõnnetust, kus mootorsõiduk DAF FTXF, registreerimismärgiga x koos poolhaagisega Schmitz SKO24, registreerimismärgiga X oli sõitnud teelt välja kraavi ja poolhaagis ulatus telgjooneni, mistõttu ei olnud võimalik sõidukist mööduda ja X1 tagurdas Räägu teele, et sõita Pärnu poole tagasi. X1, lähenedes kõrvalteel ristmikule, olles pidanud andma teed mööda peateed liikunud sõidukile, ei veendunud manöövri ohutuses, ei lasknud läbi Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu suunas liikunud mootorsõidukit Volvo NH12, registreerimismärgiga X koos poolhaagisega KRONE SDP, registreerimismärgiga X, keeras peateel liikunud sõidukile ette, mille tulemusel sõitis mootorsõiduk Volvo NH12, registreerimismärgiga X otsa X1 juhitud mootorsõidukile Scania, registreerimismärgiga X. X1 rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2, 7 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Samuti rikkus LS § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tema sõidusuunast. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi mootorsõidukit Volvo, registreerimismärgiga X juhtinud X2, millised on koljusisene vigastus pikema kooma ehk meelemärkusetusega, mõlemapoolne kõvakelmealune traumaatiline verevalum, ämblikuvõrkkelmealune traumaatiline verevalum, põrutuskolded peaajus, lülisamba 3. kaelalüli vasakpoolse ristijätke nihkega murd, põrutushaav ninajuurel, nahamarrastus kaela piirkonnas ja vasakul labakäel. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus, pani X1 toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 14.10.2019 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et süüdistatava süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Mis teosse puutub, siis tegemist on ettevaatamatusest toime pandud teoga, tagajärg on küll raske, aga kuna konkreetne liiklusõnnetus on mitte tahtlikult toime pannud tegu ja X1 on varem karistamata, leiab prokurör, et avalik menetlushuvi selle arvelt ka väheneb. X1 on möönnud, et tal tuleb tasuda liiklustehnilise ekspertiisi tasu 457 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 eurot ja 2 (4)
ta on nõus ka riigile tasuma 540 eurot ning ta hüvitab kõik summad ära 5 kuu jooksul. Tsiviilhagidest saab rääkida kannatanu esindaja aga need siia menetlusse need ei jääks. Kannatanu pool saab nende nõuetega minna edasi tsiviilkohtumenetlusse. Prokuröri taotlus on lõpetada menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole X1 käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 423 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leiab kohus, et X1 süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X1 ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X1 on teinud sellest piisavaid järeldusi. Tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga. X1 on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X1 on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 eurot ning kindel summa riigituludesse 540 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X1 suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X1 kohustuse tasuda viie kuu jooksul riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 eurot ning kindel summa riigituludesse 540 eurot. Kui X1 ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt neile pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel 3 (4)
kriminaalmenetluse. Kannatanu on avaldanud 14.10.2019 toimunud kohtuistungil, et ei soovi käesoleva kriminaalmenetluse raames X1 vastu esitatud tsiviilnõuete läbivaatamist. Eesmärk ei olnud X1 karistada, vaid saada hüvitist tekitatud kahjude eest. Kuna tsiviilkostjana kõrvaldati menetlusest üks võimalike tsiviilnõuete eest vastutada võiv isik, ei kannaks tsiviilhagide menetlemine käesoleva asja raames enam soovitavat eesmärki. Eeltoodu põhjal jätab kohus läbi vaatamata kannatanu X2 poolt esitatud tsiviilhagi X1 vastu. Kannatanul on õigus tsiviilhagis sisalduvate nõuetega pöörduda X1 vastu tsiviilkohtupidamise korras. Asitõendid. Kriminaalasja materjalide juures olevad CD plaadid ja sõidumeeriku salvestuslehed 2 pakendis – jätta tõenduslikult oluliste asitõenditena KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.