Eesti Vabariigi nimel
1-19-7957
Selliselt rikkus E.I süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega on E.I , isikuna kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, süstemaatiliselt ilma vastava õiguseta juhtinud mootorsõidukit, mis on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti süüdistatakse E.I-d selles, et tema juhtis tahtlikult 11.08.2019.a kella 03.57 ajal xxx tn ristmikul suunaga xxx poole mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,83 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,76 mg/l),millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega on E.I juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja E.I Ivanova ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel tuleb E.I-lt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu, millised vastavalt kokkuleppele on kajastatud kohtuotsuse resolutiivosas. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada E.I KarS § 423 ja § 424 lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud. Süüdi tunnistada E.I KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista E.I-le liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 02.12.2018, 27.28.02.2019 ja 11.08.2019 – kokku 4 päeva, kandmisele jääks vangistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel jätta mõistetav karistus osaliselt täitmisele pööramata: koheselt tuleb E.I-l ära kanda 3 kuud 26 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud jätta täitmisele pööramata, kui E.I ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 10.10.2019.a.
Vastavalt KarS § 75 lg 1 on E.I käitumiskontrolli ajal kohustatud:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel kohustada E.I-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni ning koheselt ära kandmisele kuuluva karistuse (vangistus 3 kuud 26 päeva) kandmise alguseks on 12.08.2019.a. KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse E.I-lt menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 536,16 eurot. Menetluskulud kogusummas 1346,16 eurot võib tasuda 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 112,18 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.