1-19-7725/3 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku korra vastased süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

9.Edastada määrus kahtlustatavale M M, kannatanule X1, prokurörile ning saata kohtumäärus täitmiseks Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna esindusele. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 03.12.2018 KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel. Kriminaalasjas on M M esitatud kahtlustus selles, et tema 01.12.2018 kella 03.20 paiku ründas Pärnu linnas X asuvas öölokaalis X X1, visates kannatanut joogiklaasiga otsmiku piirkonda ja haaras kannatanul kätega kaelapiirkonnast. Oma tegevusega põhjustas M M X1 füüsilist valu, muhu otsmikul ja marrastused kaelapiirkonnas ning rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides kõrvaliste isikute ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu ning ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. 30.09.2019.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus M M suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb M M kohustamist alusel hüvitada kannatanule varaline kahju summas 153,60. Samuti hüvitada mittevaraline kahju kohtu poolt määratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 596,40 eurot ja millise täitmise tähtajaks palub prokurör määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti taotleb prokurör kohustada M M tegema 60 tundi üldkasulikku tööd kriminaalhooldusametniku järelevalve all, millise täitmise tähtajaks palub määrata 3 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustustega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kirjeldatud juhtum leidis aset tulenevalt isikute vahel õhtu jooksul tekkinud arusaamatusest ja pingetest. Täpsemalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et

kahtlustatava sõnul näidati kannatanu seltskonna poolt kahtlustatava ja temaga koos olnud isikute suunas ebaviisakaid käemärke. Kannatanu sõnul käemärke küll näidati, kuid mitte kannatanu ega temaga kaasas olnud isikute suunas. Hiljem märkas kahtlustatav, et kannatanu on tema äraolekul asunud vestlema kahtlustatava elukaaslasega. Sellest tekkis pinev olukord, mis päädis sellega, et M M viskas X1 joogiklaasiga otsmiku piirkonda, pärast mida tekkis kannatanu ja kahtlustatava vahel rüselus. Kahtlustatav põhjustas oma käitumisega kannatanule muhu otsmikule, verevalumi silma alla ja marrastused kaelale. Kahtlustatav M M on end teo toimepanemises süüdi tunnistanud, avaldanud kahetsust tehtu üle ning on aru saanud oma teo õigusvastasusest. Seega nõustub kohus prokuröriga, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et M M süü ei ole suur. M M ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ja teadaolevalt ei ole pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Ka ei ole kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et M M karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja lisaks võttes arvesse asjaolu, et M M on varem karistamata, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus M M suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada M M tegema 60 tundi üldkasulikku tööd kriminaalhooldusametniku järelevalve all, millise täitmise tähtajaks määrata 3 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kriminaalasja lõpetamise taotluse järgi kriminaalasja materjalidest nähtub, et kirjeldatud juhtum leidis aset tulenevalt isikute vahel õhtu jooksul tekkinud arusaamatusest ja pingetest. Täpsemalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et kahtlustatava sõnul näidati kannatanu seltskonna poolt kahtlustatava ja temaga koos olnud isikute suunas ebaviisakaid käemärke. Kannatanu sõnul käemärke küll näidati, kuid mitte kannatanu ega temaga kaasas olnud isikute suunas. Hiljem märkas kahtlustatav, et kannatanu on tema äraolekul asunud vestlema kahtlustatava elukaaslasega. Sellest tekkis pinev olukord, mis päädis sellega, et M M viskas X1 joogiklaasiga otsmiku piirkonda, pärast mida tekkis kannatanu ja kahtlustatava vahel rüselus. Kahtlustatav põhjustas oma käitumisega kannatanule muhu otsmikule, verevalumi silma alla ja marrastused kaelale. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkinud, et kui KrMS § 202 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus KrMS § 202 lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb M M hüvitada kannatanule X1 varaline kahju summas 153,60 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Võttes arvesse kõike eeltoodut, sh kohtupraktikat, leiab kohus, et