Kriminaalasi nr. 1-19-7228
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 02.10.2019.a. Tallinnas
Kohtunik Sekretär Prokurör Tõlk
Aime Ivanson
Maire Viksi
Süüdistatav
Töökoht: xxxx Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
Katerin Hovi Anneli Helmann Q.L, isikukood XXX Kehtivad kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud Harju Maakohtu 17.01.2019 otsusega kriminaalasjas 1-19-351 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 2 kuuni, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Harju Maakohtu 04.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu 8 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistus täidetud 23.04.2019.a. Elukoht: xxxx KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetlus 19231602059
Süüdi mõista Q.L KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.08.2019 - 24.08.2019 ja 27.08.2019 s.o 3 päeva ning koheselt ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg hakkab kulgema viimasest kinnipidamisest, s.o 28.08.2019.a. Ülejäänud vangistuse osa - 5 kuud - jätta täitmisele pööramata, kui Q.L ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Q.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi; - KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - KarS § 75 lg 4 alusel võtab Q.L endale vabatahtliku kohustuse kriminaalhooldaja määratud ajal, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik või Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet (Tallinn, Paldiski mnt 52). - KarS § 75 lg 4 alusel võtab Q.L endale vabatahtliku kohustuse alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanedes 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 02.10.2019.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohaldatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tõkend - vahistamine jätta Q.L-i suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole koheselt mõistetud karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Q.L-ilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha- 810 eurot,
-
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu - 210 eurot
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Q.L-il kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1020 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Q.L-ile eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestised Kolm CD- plaati videosalvestistega (asuvad kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Q.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, kui: − 23.08.2019 kella 14.25 paiku Tallinnas aadressil Kari 3 asuvas AS OG Elektra kuuluvale Grossi Toidukaubad kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli õlut Double Bock 2l maksumusega 3,78 eurot, peitis selle põue ning möödus kassade rivist, jättes kauba eest tahtlikult maksmata, kuid ei viinud kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. − 27.08.2019 kella 08.05 paiku Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuvas Harju Tarbijate Ühistule kuuluvas Mustakivi Konsumi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli veini Dreamer Chardonnay maksumusega 6,99 eurot, peitis selle oma riiete alla ning möödus 08.07 kassade rivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud; − 28.08.2019 kella 19.16 ajal Tallinnas aadressil Tööstuse 103 asuvas Tööstuse Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa ja nimelt ühe pudeli likööri Metsmaasikas maksumusega 6,79 eurot, millega väljus kaupluse müügisaalist läbi müügisaali sisenemise värava, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Seega pani Q.L oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava Q.L karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2
alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Q.L-i koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg (3 päeva, s.o 23.08.2019-24.08.2019, 27.08.2019) ja seega kuulub kandmisele 1 kuu ja 27 päeva vangistust ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 28.08.2019, so. alates ajast mil Q.L viibib vahi all Harju Maakohtu 30.08.2019 määruse järgi. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud karistus 5 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Q.L ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1– 6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Q.L-il käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse kriminaalhooldaja määratud ajal, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik või Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet (Tallinn, Paldiski mnt 52). KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanedes 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorra kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha II astme kuriteo puhul - 810 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot, mis kuuluvad kokku 1020 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 5. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.