Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.07.2019.a, s.o 1 päev, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg. 5 ja KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 11 (üheteist) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Alla Sajevitš Tallinna Vangla Ida – Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 69 lg. 4, 6 ja 7 alusel allutada Alla Sajevitš üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kui Alla Sajevitš ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lõike 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on Alla Sajevitš kohustatud järgima KarS § 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: 

CD – plaat turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud: Välja mõista Alla Sajevitšilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg. 3 alusel kaitsjatasu summas 152,40 eurot – jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUSE SISU

Alla SAJEVITŠ on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema võttis 28.07.2019.a kella 10.30 paiku xxxx asuva xxxx infoletilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära G R’le (R) kuuluva mobiiltelefoni xxxx, väärtusega 500 eurot. Seega pani Alla Sajevitš oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 02.09.2019.a süüdistatav Alla Sajevitš, kaitsja Toomas Bekker ning abiprokurör Lauri Jõgi sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Alla Sajevitšile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.05.2019.a otsuse nr 119-3404 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga (8 kuu vangistusega) ning karistada Alla Sajevitši liitkaristusega 12 kuud. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata Alla Sajevitši karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (Alla Sajevitš oli kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2019.a kell 12.35-17.30, s.o 1 päev) ning karistada teda 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 74 lg. 5 ja § 69 alusel asendada karistus 359 (11x30+29=359) tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning allutada Alla Sajevitš vastavalt KarS § 69 lg. 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg. 1 p. 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatavale selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha, s.o 810 eurot väljamõistmine, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg. 3 alusel kaitsjakulud summas 152,40 eurot palub prokurör jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Alla Sajevitš süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.