Liiklussüüteod

1-19-7313

registreerimisele;

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. K.U juhtis 13.07.2019 kella 23:08 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ridala-Nigula tee 13 kilomeetril, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, xxx OÜ–le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit Ford Focus riikliku registreerimismärgiga xxx isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARDM -0093 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,17 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

1-19-7313 , juhtis K.U mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti põhjustas ta liiklusõnnetuse, kaldudes sõiduautoga külgepidi vastu vastutuleva A Ri poolt juhitud sõiduautot Subaru Legacy riikliku registreerimismärgiga xxx, millel purunes vasak küljepeegel. K.U süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokurör nõudis kohtus K.U süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13-14.07.2019. a, s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmata karistus on 4 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta 4 kuu 28 päeva pikkune vangistus K.U suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 74 alusel on K.U kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab K.U süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. K.U on kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2019. a kell 23.30 kuni 14.07.2019. a kell 15.40 /tl 49-50/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendina on vaadeldud 28.08.2019. a /tl 14/ videosalvestist DVD-ROM plaadil. Plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Sõiduk Ford Focus rg-märk xxx on 14.08.2019. a tagastatud omanikule A K (15.07.2019 .a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 30/19) /tl 37/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kokkuleppes on määratud, et K.U varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses talle üle jõu, mistõttu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1⁄2 sundrahast summas 405 eurot riigi kanda. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb K.U-lt kohtuotsusega välja mõista

1-19-7313 riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 405 eurot (1⁄2 1,5*540). Muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud on KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi menetluskulud ja käesolevas kriminaalasjas on see sõiduki teisaldamise kulud 78 eurot /tl 35/. Määratud kaitsjatele makstud tasud ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks kriminaalasjas määratud kaitsjatele makstud tasu ja vandeadvokaadile Peep Rajavereon K.U kaitsmise eest hüvitatud tasu 75,60 eurot /tl 79-80/. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 558 eurot 60 senti. K.U on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.