Liiklussüüteod

või

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega tunnistati P.N süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu ja 11-päevase vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku töö 491 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati P.N-i täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 alusel kohustati P.N-i käitumiskontrolli ajal - mitte tarvitama alkoholi, asuda alkoholi sõltuvusravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.06.2017. a. Harju Maakohtu 19.02.2018. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu. Kohustati P.N-i jätkata alkoholismivastast ravi ja esitada kriminaalhooldusametnikule 1 kord kvartalis sellekohane arstitõend. Kohtumäärus jõustus 07.03.2018. a. Harju Maakohtu 20.06.2019. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametniku taotlus peatada ning pikendada P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-5088 määratud 2 aasta pikkust üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Kohtumäärus jõustus 06.07.2019. a.

Kriminaalhooldusametnik esitas 02.07.2019. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb P.N-i karistuse täitmisele pööramist. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune P.N ei ole järginud koostatud üldkasuliku töö ajakavasid. Kokkuleppeliselt kriminaalhooldusalusega on talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad: 18.05.2018 - 25.05.2018 planeeritud 24 – tehtud 16 tundi; 08.06.2018 - 29.06.2018 planeeritud 32 – tehtud 24 tundi; 25.07.2018 - 03.08.2018 planeeritud 32 – täitmata; 22.08.2018 - 23.08.2018 planeeritud 16 – tehtud 16 tundi; 12.09.2018 - 18.09.2018 planeeritud 40 – tehtud 32 tundi; 28.09.2018 - 19.10.2018 planeeritud 32 – tehtud 24 tundi; 25.10.2018 - 23.11.2018 planeeritud 40,5 – tehtud 8 tundi; 17.12.2018 - 28.12.2018 planeeritud 32 – tehtud 8 tundi; 18.01.2019 - 29.01.2019 planeeritud 32 – tehtud 32 tundi; 08.02.2019 - 22.02.2019 planeeritud 24 – tehtud 24 tundi; 25.04.2019 - 10.05.2019 planeeritud 48 – tehtud 28 tundi; 16.05.2019 - 07.06.2019 planeeritud 80 – tehtud 68 tundi. Lisaks käis kriminaalhooldusalune ajavahemikul 12.06.2019. a - 19.06.2019. a üldkasuliku tööd tegemas ilma eelnevalt koostatud ajakavata ja sooritas 46 üldkasuliku töö tundi. 20.06.2019. a sai ametnik üldkasuliku töö juhendajalt e-kirja koos arvestuslehega, millest nähtub, et isik on ajavahemikul 12.06.2019 - 19.06.2019. a teinud üldkasulikku tööd 46 tunni ulatuses, kuid P.N puudus selleks perioodiks koostatud ajakava ning tunde tegi ta oma algatusel. Kriminaalhooldusele seatud korrast tulenevalt ei ole võimalik kriminaalhooldusametnikul arvestada tunde, mis on sooritatud pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu. P.N oli 15.06.2019. a seisuga ära teinud 472 üldkasuliku töö tundi talle määratud 491-tunnist ja tegemata on 19 tundi üldkasulikku tööd. Samuti ei ole isik esitanud ametnikule 1 kord kvartalis arstitõendit alkoholiravile allumise kohta. Harju Maakohtu 11.09.2019. a kohtumäärusega kuulutati P.N tagaotsitavaks ning ta peeti kinni 23.09.2019. a selles kriminaalasjas. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil P.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalusel jäi kriminaalhoolduse lõpuks ehk 15.06.2019. a tegemata 19 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune nõustus kohtuistungil temale etteheidetuga, et ta rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta ei teinud üldkasulikku tööd tähtaegselt seoses sellega, et tal oli jalg haige. Praegu on ta nõus vangistust kandma. Kaitsja taotles kohtuistungil pöörata täitmisele P.N-ile mõistetud karistus, kuna isik hindab kriitiliselt enda käitumist ning on nõus karistuse täitmisele pööramisega. Kuna isik sooritas ka peale kriminaalhoolduse lõppemist üldkasuliku töö tunde, siis taotles arvestada ka need tunnid P.N-i poolt ära kantud karistusaja hulka. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune P.N ei järginud temaga kokkuleppeliselt koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavasid ning kriminaalhoolduse lõpuks ehk 15.06.2019. a oli tal kohtuotsusega talle määratud 472 tunnist põhjuseta tegemata veel 19 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune käis küll ajavahemikul 12.06.2019. a - 19.06.2019. a üldkasuliku tööd tegemas ilma eelnevalt koostatud ajakavata ja sooritas 46 üldkasuliku töö tundi, kuid P.N puudus selleks perioodiks koostatud ajakava ning tunde tegi oma algatusel. Kriminaalhooldusaluse kaitsja taotles kohtuistungil ikkagi arvestada K. – M. P.N-i poolt peale 15.06.2019. a tehtud tunnid karistusaja hulka, kuid kohtul ei ole võimalik seda taotlust rahuldada. Kriminaalhooldusele seatud korrast tulenevalt ei ole võimalik arvestada tunde, mis on sooritatud pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppu, ärakantud karistusaja hulka. Sama seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017. a kohtuotsuse nr 3-1-2-1-17 punktis 16: „...Muu hulgas peab kriminaalhooldusametnik jätma arvestamata tehtud töötunni või -tunnid, mis ületavad perioodiks ettenähtud töötundide arvu ja mis on kriminaalhooldusametnikuga enne kooskõlastamata. Korra § 16 lg-tes 1 – 3 nimetatud asjaolude ilmnemisest peab juhendaja viivitamatult teavitama kriminaalhooldusametnikku.“ Samuti ei ole isik esitanud ametnikule 1 kord kvartalis arstitõendit alkoholiravile allumise kohta. P.N ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. P.N selgitas kohtuistungil, et tema probleemid üldkasuliku töö tundide mittetegemisega tekkisid seoses tema jalavigastusega, mistõttu ta 2019. a märtsis ja aprillis ei olnud tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha. P.N esitas 14.06.2019. a ametnikule väljavõtte digiloo haigusjuhtumist nr xxxx, millest nähtub, et isikul diagnoositi 28.02.2019. a põlvekedramurd ning talle asetati muu kips- või kerglahas. Ravialaseks soovituseks keelati raske füüsiline koormus 12-nädalaks ja sirge ortoos 4-nädalaks. Samuti teatas kriminaalhooldusalune, et muul ajal ta ei teinud üldkasuliku töö tunde korrektselt, kuna unustas talle määratud kohustuse või töötas samal ajal oma põhitöökohal. Kohtuistungil nõustus P.N tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega ja tunnistas kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Kohus otsust tehes tuli P.N-ile vastu ja andis talle vangistuse üldkasuliku tööga asendades võimaluse katseaja tingimusi täites vangistusest pääseda. Süüdimõistetu aga ei kasutanud seda võimalust rikkudes korduvalt nii üldkasuliku töö tegemise ajagraafikuid kui ka õigeaegset registreerimiskohustust. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine oli P.N-i teadlik valik ja rikkumine nii ulatuslik, et on põhjendatud mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb juba korduvat erakorralist ettekannet P.N-i suhtes selles kriminaalasjas ning kohtuotsusega ettenähtud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg möödus 15.06.2019. a, kuid osa üldkasuliku töö tunde jäi ikkagi K. – M. P.N-i poolt tegemata. Kohtul ei ole võimalik ka K. – M. P.N-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega ka pikendada, kuna see oli kohtuotsusega mõistetud niigi pikima seadusega võimaldatud tähtaja jooksul. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega näidanud, et ta ei pidanud kohtu poolt määratud kohustusi olulisteks ja ei pidanud vajalikuks neid täita ning rikkus kriminaalhoolduse kohustusi tahtlikult.

Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et P.N-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb P.N-ile Harju Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 19 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.