Liiklussüüteod

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot 50 senti. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Rimmo Kaasikult tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber 99919700045483. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on menetluskulude tasumise lõpptähtaeg 31.10.2020. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Rimmo Kaasikut süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema 23.03.2019 kella 05.38 paiku juhtis Tartus Vabaduse puiesteel mootorsõidukit Audi A8L reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Rimmo Kaasik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (23.-24. märts 2019), mille vältel Rimmo Kaasik oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg

1, ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Rimmo Kaasik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Rimmo Kaasik on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Rimmo Kaasik on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel võtab Rimmo Kaasik endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Rimo Kaasikult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi tasu 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud, kokku 870 eurot, ära tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Rimmo Kaasikut tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72,50 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Rimmo Kaasik on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Rimmo Kaasik süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 60 eurot (tl 24-25) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb Rimmo Kaasikul KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena hüvitada sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on kokku 870 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks igakuiste osamaksetena 72,50 eurot kuus. Kohtumenetluses riigi õigusabi tasu ei lisandunud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.