Liiklussüüteod

1-19-7407 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.N läbima katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30. septembrist 2019.a. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Lk 2 / 3

1-19-7407

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.N-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, 22.08.2019 kella 21.29 ajal juhtis alkoholijoobes olles Rapla linnas Välja tn ja Viljandi mnt ringristmikul ning Välja tänaval sõiduautot Volkswagen Golf reg.nr xxxxxx, olles alkoholijoobes. G.N tuvastati alkoholijoove toksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 1301, mille kohaselt leiti tema verest etanooli 2,44 +/- 0,06 mg/g,k=2. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani G.N toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Prokurör nõuab kohtus G.N-i (G.N) süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 22.-23.08.2019, s.o. 2 päeva. Vangistus, 6 kuud ja 28 päeva, KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.N 1 aastase ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. G.N-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.N katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 64.80 eurot, ekspertiisitasu 77 eurot ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude kokku summas 951.80 euro tasumist ositi 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 79.32 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.