Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 25. september 2019 1-17-11859 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Anton Usõnini (isikukood 39708160249) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. septembri 2019. a määrus Anton Usõnin Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 30. Jaanuari 2018. a otsusega tunnistati Anton Usõnin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel kogumis Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a otsusega asjas nr 1-17-9196 mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19. oktoober 2017, mil A. Usõnin oli asunud kandma Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a otsusega mõistetud karistust. Kohtuotsus jõustus
15.veebruaril 2018.
2.Viru Maakohtu 13. veebruari 2019. a määrusega vabastati A. Usõnin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10. septembrini 2019. a. Ta määrati kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Kohtumäärus jõustus 1. märtsil 2019.
3.9. mail 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Usõnini vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli A. Usõnin rikkunud registreerimiskohustust kolmel korral, samuti oli ta lahkunud Eestist kauemaks kui 15 päevaks kriminaalhooldusametniku loata ning ta ka ei elanud kohtu määratud elukohas.
4.Viru Maakohus 21. mai 2019. a määrusega jättis A. Usõnini karistuse täitmisele pööramata. Kohus tuvastas, et A. Usõnin ei ole kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täitnud. Samas oli ta olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Ka oli kriminaalhooldusametnikule teada, et A. Usõnin elas Tallinnas, üksnes täpne elukoht ei olnud teada. Maakohtule ei olnud arusaadav, mis takistas ametnikku isiku uue elukoha väljaselgitamisel. A. Usõnin ilmus kohtuistungile selleks, et selgitada oma soovi jätkata kriminaalhooldusega elades Paldiskis.
5.21. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes taas A. Usõnini karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei tulnud A. Usõnin registreerimisele kahel korral – 17. ja 20. juunil 2019. Samuti rikkus ta kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. A. Usõnin esitas küll avalduse elukoha vahetamiseks ning kriminaalhoolduse ümbermääramiseks, kuid avalduse andmed ei vasta tõele – aadress ja telefoninumber on valed. A. Usõnin selgitused rikkumiste kohta puuduvad, kuna ta ei ilmunud end registreerima.
6.25. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde lisainformatsiooni, mille kohaselt A. Usõnin saatis kriminaalhooldajale 25. juunil 2019 SMS-i, andes teada, et tema uus elukoht on XXX ja telefoninumber on XXX .
7.27. juunil 2019 saatis Viru Maakohus A. Usõninile kohtukutse aadressile XXX . Kohtukutse tagastati kohtule, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. A. Usõnin ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist ega reageerinud sellele muul viisil.
8.Viru Maakohtus 24. juulil 2019 kell 12.00 toimunud istungile A. Usõnin ei ilmunud.
9.31. juulil 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule teatise, mille kohaselt
30.juulil 2019 teostati kodukülastus aadressil XXX . Külastuse ajal A. Usõnin kohal ei viibinud. Ametnik vestles korteriomanikuga, kes avaldas, et ta ei ole nõus A. Usõnini elama tulemisega temale kuuluvasse korterisse. A. Usõnini telefoninumbril XXX kätte ei saa ning tema tegelik viibimis- või elukoht on kriminaalhooldajale teadmata.
10.Viru Maakohus kuulutas 1. augusti 2019. a määrusega A. Usõnini tagaotsitavaks ja määras temale tõkendi vahistamine.
11.30. augustil 2019 teatati kohtule A. Usõnini kinnipidamisest.
12.2. septembril 2019 toimus Viru Maakohtus kohtuistung, kus arutati A. Usõnini suhtes koostatud erakorralist ettekannet.
13.Viru Maakohus pööras 2. septembri 2019. a määrusega A. Usõnini karistuse kandmata osa 6 kuud 9 päeva täitmisele. Kohus asus seisukohale, et kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuna A. Usõnin ei ole suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid. Tõendamist on leidnud, et A. Usõnin on rikkunud registreerimiskohustust, ta on vahetanud elukohti selleks kriminaalhooldajalt luba 2(4)
küsimata ega ole olnud kättesaadav kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. A. Usõnin püüdis luua ametnikule mulje, et tal justkui on kindel elukoht, mida tal tegelikult ei olnudki. Kohtule teatas A. Usõnin juba neljanda elukoha aadressi, mille olemasolu ei teadnud kriminaalhooldusametnik ega kohus. See iseloomustab süüdimõistetu suhtumist kriminaalhooldusesse ja kohtumenetlusse. A. Usõnin ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale ega täitma kohtu seatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta käitub kriminaalhooldust takistavalt. A. Usõnin ise tunnistas, et vajab rehabilitatsiooniteenust. Samas ei ole ta midagi teinud, et minna rehabilitatsioonile. Kriminaalhoolduse jätkamine A. Usõnini suhtes ei ole seega põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei soovi alluda kriminaalhoolduse tingimustele ja kriminaalhooldaja kontrollile.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Usõnin. Ta palub asendada tema täitmisele pööratud vangistuse üldkasuliku tööga. Ta kohustub elama XXX või siis palub määrata teda elama rehabilitatsioonikeskusesse Lootuse Küla või siis mõnda teise keskusesse. Vangla ei anna talle võimalust elustiili muutmiseks. Rehabilitatsioonikeskuses oleks see võimalik. Ta on nõus läbima sotsiaalprogramme.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud, et A. Usõnin rikkus käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult – ta jättis korduvalt tulemata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, vahetas elukohti kriminaalhooldusametnikku sellest teavitamata (sh esitas elukoha kohta valeandmeid), ametnik ei saanud teostada A. Usõnini üle kontrolli tema elukohas ning ta oli kättesaamatu nii kriminaalhooldajale kui kohtule. Määruskaebuses A. Usõnin ei sea kahtluse alla, et ta on rikkumised toime pannud ega püüa oma sellist käitumist ka kuidagi õigustada.
16.KarS § 76 lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud kontrollnõuete rikkumise, määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KarS § 76 lg-t 7 kohaldades on kohtul õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus.
17.Ringkonnakohus leiab, et arvestades A. Usõnini poolt käitumiskontrolli nõuete järjepidevat ja ulatuslikku rikkumist, valis maakohus põhjendatult KarS § 76 lg-s 7 loetletud õiguslikest tagajärgedest raskeima, s.o pööras tema karistuse täitmisele. Esimese astme kohus põhistas meetme valikut küllaldaselt ning A. Usõnini määruskaebuses kohtu argumentidele mingeidki vastuväiteid ei esita.
18.A. Usõnini määruskaebuse taotlus on asendada tema vangistus üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium selgitab, et pöörates süüdimõistetu karistuse täitmisele KarS § 76 lg 7 alusel, ei ole kohtul võimalik seda üldkasuliku tööga asendada. Sellist võimalust KarS § 76 lg 6 ega § 69 lg 1 ette ei näe. Seega jääb A. Usõnini määruskaebus rahuldamata juba nimetatud põhjusel.
19.Samas ei peaks ringkonnakohus põhjendatuks A. Usõnini vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ka juhul, kui see seadus sellist asendust võimaldaks. A. Usõnin peaks üldkasuliku töö tegemisel järgima korrektselt kriminaalhooldusametniku koostatud ajakavasid ning tegema töötunnid ära etteantud tähtaja jooksul. Samuti laieneksid KarS § 69 lg 4 alusel temale üldkasuliku töö teostamise perioodil automaatselt kõik 3(4)
KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ehk A. Usõnin peaks jätkama kriminaalhooldusnõuete täitmist. A. Usõnini senise käitumise foonil oleks aga naiivne uskuda, et ta täidaks üldkasuliku töö tegemise tingimusi, sh alluks käitumiskontrollile.
20.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. septembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.