Kriminaalasi nr 1-19-6473
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär Leili Merila Tõlk
Ingrid Oja
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: F.N , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: Venemaa Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 14.09.–15.09.2018.a süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
-
sundraha 1,5 palga alammääras – 810 (kaheksasada kümme) eurot; kaitsjatasu summas 100 (ükssada) eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
F.N-i süüdistatakse sellest, et tema juhtis tahtlikult 14.09.2018 kella 21.58 ajal Harjumaal Maardu linnas Õunapuu pst ja Hellerheina tee ristmikul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,85 mg/l laiendmääramatus +/0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/ l). Oma sellise käitumisega rikkus F.N liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani F.N toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht F.N-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on F.N-i karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg
14.09.–15.09.2018.a, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 73 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt F.N-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 100 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Sellele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkivad kulud, mis jäävad isiku kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava F.N-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et F.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad F.N-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 100 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.