Liiklussüüteod

1-19-6944 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Risto Kirsipuu 05.08.2019 kella 20:20 ajal juhtis Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Heltermaa – Kärdla – Luidja mnt. 1-sel kilomeetril Heltermaa sadamas xxx OÜ-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit Citroen Berlingo, registreerimismärgiga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,18 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,08 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Sellise tegevusega rikkus Risto Kirsipuu Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Risto Kirsipuud süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Kohtus nõudis prokurör Risto Kirsipuu süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel jätta 5 kuu pikkune vangistus Risto Kirsipuu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 12kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Risto Kirsipuu süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Risto Kirsipuult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Vandeadvokaadile Peep Rajavere Risto Kirsipuu kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 62,40 eurot /tl 26-28/. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 872,40 eurot.

1-19-6944 Risto Kirsipuu on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.