Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne R.H vangistuse kandmisele saatmiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
R.H . Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Ellen Kiilo
RESOLUTSIOON
1.Saata R.H vanglasse kandma talle Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1442 mõistetud vangistuse ärakandata osa, st 402 päeva.
2.Kohustada R.H ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Arvestada R.H karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõisteti R.H süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 73 lg 4 esimese lause ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud
vangistust. KarS § 73 lg 4 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati R.H järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Erakorraline ettekanne
2.13. augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule R.H kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et R.H ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikul 21. – 24. mai 2019, ajavahemikul 17. juuni – 5. juuli 2019 ja ajavahemikul 6. – 13. august 2019, ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
1.augustil 2019 ega allunud 3. augustil 2019 kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.
4.R.H kriminaalhooldus algas 30. märtsil 2019. Kriminaalhooldusametnik kohtus R.H-ga esimest korda 9. aprillil 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ta R.H-le üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete rikkumise korral. R.H on registreerimiskohustust täitnud neljal korral. Tal on esinenud raskusi registreerimiskohustuse täitmisel: ta jättis registreerimisele ilmumata 10. mail 2019. Sellel päeval ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Talle saadeti lihtkirjaga kutse ilmuda registreerimisele 14. mail 2019, kuid ka siis ei ilmunud R.H registreerimisele. 14. mail 2019 teatas samas külas elav A. K. kriminaalhooldusametnikule, et R.H kukkus ja temaga tegeles kiirabi. A. K. ütles ametnikule ka seda, et R.H ei saa kukkumise tõttu üldkasulikku tööd teha. R.H ilmus 20. mail 2019 registreerimisele ja ütles ametnikule, et ta ei saanud 10. mail 2019 registreerimiskohustust täita, sest ta kukkus endal pea lõhki. Kriminaalhoolduse elektroonilisest päevikust nähtub, et 12. juunil 2019 helistas R.H ametnikule ja teatas, et ta ei saa vastuvõtule tulla, kuna jäi bussist maha. Uus kohtumine lepiti kokku 13. juunil 2019 ja sellel päeval ilmus R.H registreerimisele. Järgmisel korral pidi R.H ilmuma registreerimisele 1. augustil 2019. Sellel päeval ta aga kohale ei tulnud ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Ametnik püüdis temaga kontakteeruda telefoni teel, kuid ta ei vastanud ametniku kõnedele ning 2. augustil 2019 oli tema mobiiltelefon välja lülitatud.
5.R.H ilmus registreerimisele 5. augustil 2019 ja siis lepiti kokku augustikuu üldkasuliku töö ajakava, mille järgi pidi ta tegema üldkasulikku tööd ajavahemikul 6. – 13. august 2019. R.H ilmus registreerimisele joobeseisundis ja ametnik tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. R.H ei ilmunud ajakavas ette nähtud aegadel üldkasulikku tööd tegema. Ametnik suhtles 6. augustil 2019 üldkasuliku töö juhendajaga, kes kinnitas, et R.H ei ilmunud tööle ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. 13. augustil 2019 saatis üldkasuliku töö juhendaja ametnikule e-kirja, milles märkis, et ajavahemikul 6. – 13. august 2019 ei ilmunud R.H üldkasulikku tööd tegema. 6. augustil 2019 tegi ametnik Politsei- ja Piirivalveametile teabenõude, et kontrollida, kas R.H on kainenema toimetatud. 7. augustil 2019 saabus Politsei- ja Piirivalveametilt vastus teabenõudele, milles märgiti, et R.H oli 18. juulil 2019 politseiga kokkupuude. Sellel päeval toimetas politseipatrull alkoholijoobes R.H koju puhkama. 7. augustil 2019 tegi ametnik erakorralise kodukülastuse, kuid R.H tabada ei õnnestunud ning tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. R.H on teinud 18 tundi üldkasulikku tööd ja tal on tegemata 402 tundi üldkasulikku tööd.
6.Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata R.H-le Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, sest R.H hoiab
üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei tee ametnikuga koostööd ega ole telefoni teel kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik leiab, et täiendavate kohustuste näiteks alkoholi tarvitamise keelu panemine pole otstarbekas ning R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma. Poolte seisukohad kohtuistungil
7.Kriminaalhooldusametnik ütles kohtuistungil, et ta taotleb R.H-le Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist.
8.R.H tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta ta vanglasse saatmata. Ta lubas, et teeb edaspidi ära kõik talle määratud üldkasuliku töö tunnid ja täidab talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustusi. Kohtu seisukoht
9.KarS § 69 lg 6 ls 1 sätestab, et süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele1 . Kuna Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega määrati R.H-le üldkasuliku töö tegemiseks KarS § 69 lg-s 3 sätestatud maksimaalne 2 aastane tähtaeg, ei saa kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega saab kohus valida täiendavate kohustuste määramise ja inimese vanglasse saatmise vahel. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb kõigepealt tuvastada, kas R.H on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.
10.Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakavalehtede, üldkasuliku töö arvestuslehe, üldkasuliku töö juhendaja 13. augusti 2019 e-kirja ja R.H ütluste põhjal, et R.H jättis tegemata ajakavades ette nähtud üldkasuliku töö tunnid ajavahemikul 21. – 24. mai 2019, ajavahemikul 17. juuni – 5. juuli 2019 ja ajavahemikul 6. – 13. august 2019. Ka R.H tunnistab, et ta ei teinud ole ajakavas ette nähtud üldkasulikku tööd teinud. R.H pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist. Seega hoidis R.H üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
11.Registreerimislehe, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete ja R.H ütluste põhjal tuleb tuvastada, et R.H ei ilmunud 1. augustil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. R.H ei osanud nimetada ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab registreerimisele ilmumata jätmist. Seega rikkus R.H talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
12.Kohus tuvastab kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kannete, kriminaalhooldaja seletuste ja R.H ütluste alusel, R.H ei avanud 3. augustil 2019 ust kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule, kuigi ta kuulis koputamist uksele ja telefoni helisemist. Ukse avamata jätmisega kodukülastust teinud kriminaalhooldusametnikule rikkus R.H 1 Täitmisele pööramisest rääkimine ei ole korrektne. Seda seetõttu, et juba üldkasuliku töö määramine eeldab
vangistuse täitmisele pööramist: vt KarS § 69 lg 1. Seepärast oleks paslikum rääkida nt inimese vanglasse saatmisest (nagu kohus käesolevas määruses seda teeb) vms.
talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks KarS § 75 lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.
13.Et R.H on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, peab kohus otsustama, kas saab piirduda mõne täiendava kohustuse seadmisega või tuleb R.H saata vangistust kandma. Täiendavate kohustuste seadmine tuleks kõne alla siis, kui oleks olemas mõni kohustus, mille rakendamisel saaks loota, et inimene edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid järgiks (ja seeläbi saaks vähendatud temast ilmnev retsidiivsusrisk). Kõigepealt muudab usu edukasse kriminaalhooldusse väga keeruliseks juba senise kriminaalhoolduse käik: R.H on rikkunud mitmeid kohustusi, korduvalt ja suures ulatuses. Lisaks kohtu hinnangul praegu mingeid sobivaid täiendavaid meetmeid polekski . Tõsi, mõelda võiks mõnele alkoholi tarbimisega seatud kohustusele (nt alkoholi tarvitamise keelule, alkoravile või mõnele sotsiaalprogrammile), sest osaliselt on R.H rikkunud hooldusnõudeid alkoholi kuritarvitamise tõttu. Kohus siiski leiab, et sellised kohustused vilja ei kannaks. Esiteks näib R.H alkoholiprobleem väga tõsine, nii et sellest jagu saamine võtaks paratamatult palju aega – aga enne seda leiaksid väga tõenäoliselt aset mitmed kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Teiseks ei ole alust oodata, et need abinõud toimiks, sest R.H ei paista oma alkoholiprobleemi tõsidust aduvat. Kolmandaks aga pole rikkumised seotud üksnes alkoholiga. R.H tervis on kehv, mistõttu on tal raske üldkasulikku tööd teha. Kui aga vangistusega karistatud inimene ei ole suuteline tööd tegema, on tema koht vanglas: vanglakaristust suudavad kanda ka inimesed, kelle tervis neil tööd teha ei võimalda. Lisaks jätab ka R.H motivatsioon soovida: näib, et vähemalt osaliselt on töö jäänud tegemata seepärast, et R.H ei ole päriselt mõistnud, et talle anti üldkasuliku töö tegemise kohustust pannes viimane võimalus vabadusse jääda. Seega tuleb R.H saata talle Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõistetud vangistust kandma.
14.Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019 otsusega mõisteti R.H liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö arvestuslehest ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et R.H on tehtud 18 tundi üldkasulikku tööd. Sellele vastab KarS § 69 lg 6 teise lause järgi 18 päeva vangistust. See aeg tuleb 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest maha arvata ja R.H tuleb saata vanglasse karistust kandma 402 päevaks. Kohus ei arvuta neid päevi hoolimata KarS § 67 lg-st 1 – mille kohaselt arvutatakse vangistuse tähtaega aastates, kuudes ja päevades – ümber kuudeks. Seda seetõttu, et R.H-le rakendati üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö puhul tuleb vangistuse pikkusest rääkides lähtuda KarS § 67 lg-st 1 mõneti erinevast loogikast. Nimelt on Riigikohus
8.oktoobri 2015 otsuses asjas nr 3-1-1-68-15 punktis 18 leidnud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kõigepealt teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks, lähtudes põhimõttest, et üks aasta on võrdne 12 kuuga, ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel tuleb saadud kuud arvutada ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus leidnud, et seda kuudeks ümberarvutamise vormelit kasutatakse ka üldkasuliku töö tundide ümberarvutamisel vangistuseks, kui süüdimõistetu on osa tööd ära teinud. Seetõttu on niisuguses olukorras – üldkasulikku tööd teinud inimene saadetakse vanglasse – kõige korrektsem vältida aastatest või kuudest kõnelemist ja piirduda päevadega. Nii kohus teebki. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.