1-19-6739
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. september 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-6739 (19231500141)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi Prokurör
Anneli Helmann Jevgeni Strelkovi süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Alice Simm
Süüdistatav
Jevgeni Strelkov Ik: 38403070312; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: kõrgharidus, töökoht: töötu; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 20.01.2019 kuni 20.01.2020. Kahtlustatavana kinni peetud 19.01.2019 kuni 20.01.2019. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused- ja väärteokaristused puuduvad.
KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Jevgeni Strelkovi suhtes lisakaristust, võttes Jevgeni Strelkovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuuse tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Jevgeni Strelkovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jevgeni Strelkovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - joobe tuvastamisel tekkinud kulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jevgeni Strelkov, 1-19-6739, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jevgeni Strelkovi poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Jevgeni Strelkovi süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 19.01.2019 kella 16.23 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkohoolses ja narkootilises joobeseisundis (alkoholijoove 1,17 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,07 mg/l ja narkojoove kokaiinist), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega pani Jevgeni Strelkov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.08.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav Jevgeni Strelkov ja tema lepinguline kaitsja Andrei Plešanov sõlminud järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus Jevgeni Strelkovi süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aega karistuse hulka, s.o 2 päeva, 19.-20.01.2019, seega kandmata karistuse pikkus on 7 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Jevgeni Strelkovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud kokku 183 eurot (tl 28-29); - süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele ja menetluskuludele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, seega käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Jevgeni Strelkovilt kokkuleppe sõlmimise hetkel menetluskulud ja sundraha absoluutsummas 993 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.